Aprillikuu tormisel, kuid mõnusalt soojal nädalalõpul, 23.-25. kuupäeval toimus Floridas Eckart College'i ruumes E.E.L.K. Kirikukongress E.E.L.K. peapiiskopi ja Konsistooriumi kutsel.
Kohapealsed korraldused oli teinud dr. Lisa Mets, kellel on mitmeid ülesandeid Eckerd Kolledzhis, toome need siin inglise keeles: Executive Assistant to the President and Vice President for Communications; Secretary of the College/Board; Director of Emergency Management Office of the President Eckerd College. Selletõttu oligi võimalus kongress pidada just selles ilusas kolledzhis. Vastutavaks korraldajaks oli kohapealse E.E.L.K. Kesk-Florida koguduse esimees Jüri Linask.
Peapiiskop Andres Tauli ja E.E.L.K. Konsistooriumi kutsel oli kokku kutsutud E.E.L.K. Kirikukongress arutama Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ühinemist või ühendamist, sest E.E.L.K. peapiiskop Andres Taul õnnistati oma ametisse EELK peapiiskop Andres Põderi poolt Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskopina E.E.L.K. peapiiskopi ülesannetes kuni kirikute ühinemiseni.  Sõnavõttudest selgus, et ühinemist takistavaid tegureid on mitmeid, nendest üks tähtsaim "ajalooline mälu".
Kirikukongressi juhtisid peapiiskop Andres Taul ja Konsistooriumi peasekretär Hannes Aasa. Koosoleku käigus kasutati moodsaid vahendeid, nii et koguduste esindajad said jälgida  koosoleku käiku suurelt ekraanilt. Hannes Aasa seletas tema poolt kokkupandud päevakava.
Koguduste sulgemise protsessi seletas peapiiskop Andres Taul. Koguduste sulgemine olla lihtne protsess koguduse täiskogu ja vaimuliku otsusel. Siis tekkisid küsimused, mis juhtub suletud koguduse rahade ja dokumentidega. Peapiiskop otseselt ei andnud vastuseid, kuid praost Vaga seletas, et tema soovitab näiteks Ühendriikides toiminud koguduste dokumendid suunata Eesti Arhiivile Ühendriikides ja teistel maadel toiminud koguduste omad vastava maa eesti arhiivi. Hannes Aasa märkis, et koguduse järele jäänud varade suhtes peab täitma suletava koguduse põhikirja nõudeid.
Atlantic State ülikooli professor Olavi Arens oli koostanud ettekande eesti rahva nn. ajaloolisest mälust ristiusu ja kiriku suhtes. Ülevaate luges kuulajatele õp. Hannes Aasa.
Diakon-õpetajate väljaõppe programmi tutvustas peapiiskop Taul, märkides, et õppejõudusid oleks tulemas Eestist, kuid nende Ühendriikidesse toomine ja ülevalpidamine on suuremate kuludega seotud, osaliselt oleks E.E.L.K. Konsistoorium valmis kulusid tasuma. Praost Vaga märkis, et tema koos praost Tariga on juba vastava programmiga alustanud ning märkis, et Ühendriikides on ka näiteks Luteri Usu kiriku Missouri sinodil diakonõpetajate ettevalmistamise kursuseid juba olemas.
Järgnes pikem ülevaade Eesti Luteri Usu Kiriku ajaloost, rahvakiriku loomisest, loetelu peapiiskoppidest nii Eesti Vabariigi ajal kui ka Eesti okupatsiooni ajal ning paguluses. Segadust tekitas tõik, et Hannes Aasa ei märkinud eraldi millal ja millise peapiiskopi ajal sai Eesti Evangeeliumi Luteri Usu kirik Eestis uue, meile võõrana kõlava nime, Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. Esituse eesmärgiks oli näidata, et nii siin võõrsil oma tegevust jätkvav E.E.L.K. (Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik) ja Eestis toimiv EELK (Eesti Evangeelne Luterlik Kirik) on enam-vähem üks ja sama. Eestis on aga kiriku põhikirja mõned korrad vajaduse korral tulnud muuta ning muudetud on ka kiriku nimi. Väljaspool Eestit on kirik jätkanud Vabariigist kaasa toodud põhikirja alusel ja säilitanud oma algupärase nimetuse.
Kavas oli veel toodud kirikute ühinemise eelnõu, mis on Konsistooriumide poolt juba koostatud ja kinnitatakse siis, kui ühinemine on toimunud, märkis H. Aasa.
Ühinemise põhimõtte üle algasid vestlused ja arutelud. Huvitavalt algas tsüklit dr. Jüri Linask, kes tuli tagasi Olavi Arensi ettekandes toodud teema ehk ajaloolise mälu juurde. Ta andis liigutava kirjelduse põgenemisest, taustal ekraanil oli mõjuv foto 20 000 küünlast, mis nüüd, 20 aastat pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist, süüdati Eesti noorte poolt Vabaduse väljakul küüditatute mälestuseks. Mälupildid on nendel kahel või isegi kolmel - põgenikud, küüditatud ja  Eestisse jäänud rahvagrupil erinevad. Ülimalt raske on selliste erinevate ajalooliste mäludega rahvast ühendada. Armastus ja lugupidamine üksteise vastu eesti rahva hulgas jätkub ja aina kasvab, kuid praegu käsil olev kirikute organisatoorne ühendamine tundub raske, kui mitte võimatu.
Huvitavad oli Tõnu Orava, kes oli peapiiskop Udo Petersoo ajal konsistooriumi liige, märkused, et  Eesti iseseisvuse taastamisel kerkis üles kirglik soov Eesti kiriku tegevusega ühineda, kuid samm-sammult hakkasid kirikud üksteisest eemalduma.
Praost Vaga, kes oli peapiiskop Udo Petersoo ajal konsistooriumi vaimulik assessor, meenutas jutuajamisi Eesti kiriku esindajatega. Jutuajamistel selgus kiiresti, et okupatsiooni ajal tegutseva Eesti Kiriku ametnike arusaam meie paguluses toiminud kirikuametnikest oli nii võrd erinev, et ühinemist kirglikult soovinud isikud hakkasid "kainestuma", nagu praost Vaga asja kirjeldas. Sooviks oli Eesti Kiriku esindajate poolt nii okupatsioon kui ka selle eest põgenemine "unustada". Lahendus leiti otsusega peapiiskop Petersoo ajal, et põhimõtteliselt oleme üks, kuid toimime kahe iseseisva kirikuna oma peapiiskopiga. See otsus võeti vastu ka E.E.L.K. Kirikukogu poolt ehk kogudused hääletasid selle ettepaneku poolt. Praost Vaga sõnul oli aga üllatuseks see, et siin läbiviidud ja koguduste poolt heaks kiidetud otsus ei leidnud mingit märkimist Eestis toimiva kiriku põhikirjas ega rakendatud peapiiskop Udo Petersood peaõnnistajana, kui iseseisvuse taastanud Eesti luterliku kiriku uus peapiiskop ametisse õnnistati. Saadi aru, et Eestis toimiv luterlik kirik polnud paguluses toimivast luteriusu kirikust huvitatud ega näinud selle väärtust, nagu selle pagulusse kaasa toojad ja tegevuse jätkajad oleksid soovinud.
Praost Uudo Tari rõhutas,et kui  kirikute ühinemine peaks toimuma, siis mitmed koguduse liikmed on valmis kirikust lahkuma.
E.E.L.K. Lakewoodi Pühavaimu koguduse esimees, dr. jur. Valter Must, rääkis oma nägemusest siinse Eesti Luteriusu kiriku ja koguduste ühendamisest Eestis toimiva kirikuga. Tema märkis, et tema isa Harry Must on ehitanud kiriku oma lastele ja lastelastele. Isa arusaamise kohaselt tema lapsed ei  koli enam tagasi Eestisse, vaid jäävad siia, kuid soovivad oma vanemate kirikutegevust säilitada sellisena, kui see siia toodi. Ta küsis, mida ta peaks oma isale kirikute ühinemisel ütlema. Ta rõhutas ka seda, et mitteühinemise puhul jääb lugupidamine ja respekt Eestis toimiva luteriusu kiriku vastu.
Peapiiskop Taul rääkis oma kogemustest ja koostööst Eesti luterliku kirikuga, kus tema peapiiskop Pajula poolt kutsuti osalema kiriku palve- ja lauluraamatu komitees. Tema jääb ühinemissoovi juurde, kuid märkis ka, et ka tema võibolla tüdineb, kuid "mitte veel", lõpetas peapiiskop oma sõnavõtu.
Lauldi ühiselt "Õnnista ja hoia" ning lõpupalvuse pidas abipraost em Valdeko Kangro.
Airi Vaga