Metropolitani lavale jõudnud TEELE UDE lugu tõestab, et alla ei maksa anda kunagi – ka siis mitte, kui sa klassikalise balleti normide järgi liiga lühike oled, kirjutab Tiit Tuumalu 2. juuni Postimehes loos noorukesest eesti baleriinist.
Artiklist selgub, et nii Tallinna balletikooli kui Tallinna ülikooli koreograafiaosakonna oli neiu sunnitud oma perspektiivitu pikkuse – «kõigest» 146 cm – pärast pooleli jätma. «Minu unistus on saada baleriiniks,» kinnitab Teele Ude aga ühes 5 aasta taguses intervjuus. Ning tüdruk ei jätnud jonni.
Eelkõige pikkuse pärast, väljundit leidmata, lahkuski Ude 2007. aastal Eestist – pärast seda, kui Cirque du Soleil oli ta neile saadetud tutvustusvideo põhjal katsetele kutsunud ja kohe pärast seda ka kaheaastast lepingut pakkunud.
Nii sattus Ude Cirque du Soleil «Wintuki» nime kandvasse show’sse, kuhu oli otsitud väikesekasvulist, isikupärase karakteriga balletitantsijat, kes oleks valmis tegema ka trikke. Tsirku-setrupi või täpsemalt truppidega õigupoolest tegemist ongi – see on rohkem kui tuhandest artistist koosnev korporatsioon, maailma suurimaid etendusasutusi, millel on korraga eri paigus laval kuni 18 erinevat etendust, mille kogukäive ulatub 800 miljoni dollarini aastas.
Kui Teele leping 2009. aastal lõppes, ei kippunud ta seda pikendama. «Nautisin seda aega kogu hingest ja õppisin tohutult, aga miski kripeldas kogu aeg – tahtsin proovida ka muud. Nii palju unistusi, nii palju veel avastada... Mõtlesin, et kui jääksin, teeksin üht ja sedasama rolli võib-olla kümme aastat järjest... Pidin riskima ja lahkuma parimalt töölt, mida üks artist võiks soovida, sest see trupp hoolitseb oma inimeste eest kuninglikult – ole ainult mees ja esine.»
Metropolitani Ooperisse, «Armida» lavastusse sattus Teele kuulutuse peale, mida märkas juhuslikult. Valikusõel osutus tihedaks, vaat et tihedamakski kui Cirque du Soleil’ puhul, selja taha tuli jätta sadakond konkurenti.
Ka siin otsiti isikupärase karakteriga väikesekasvulist tüdrukut, kuid mitte tantsijat, vaid seda, kes oskaks ennast miimiliselt väljendada, aga ka õhus keha valitseda – sest Armastuse-nimeline tegelane peab  olema ühtlasi akrobaat, näiteks kukub ta kohe etenduse alguses lavale taevast, nagu Amorid ikka.
Erinevalt Eesti balletipedagoogidest nägi tillukeses baleriinis perspektiivi ka kuulus Gelsey Kirkland. Sellesama Kirkland, keda Barõšnikov nimetas oma põlvkonna suurimaks baleriiniks ja keda silmas pidades seadis Balanchine ise nii mõnegi tantsu.
«Võtsin siin tema käest eratunde,”, ütleb Ude, “klappisime ja kui Cirque du Soleil’ leping otsa sai, pakkus ta koos abikaasa Michael Tšernoviga, kes on samuti pedagoog ja koreograaf, enese juures korterit – muide, selle juurde kuulub koguni pisike balletisaal. Mina aitan tal õpetada ja tema õpetab mind.»
Kirklandi assistendi ja tantsijana on eestlane tegev ka septembris New Yorgis avatavas Gelsey Kirklandi Klassikalise Balleti Akadeemias.
VES/Postimees