Laupäeval 21. augustil algas Kotkajärvel Metsaülikool, mille tänavune peateema oli pärimusmuusika. Registreerituid oli 113 (nendest 20 üliõpilast) ja päris noori 15.

Avaloengu pärimuse paljudest tahkudest „Mineviku kuristikud – kui vana võib olla eesti rahvapärimus“ pidas Toronto Ülikooli eesti õppetooli ajaloo professor Jüri Kivimäe. Esimesed kaks päeva olid vihmased, kuid peamaja ja teised Kotkajärve skautide-gaidide hooned andsid metsaõppuritele kenasti peavarju, nii parmupillide koori harjutamiseks, kui Eesti viimase aja filmiparemiku vaata-miseks.

Huntsville Alabamast igal suvel Huntsville Ontario külje alla rändav helilooja ja dirigent Taavo Virkhaus tutvustas oma esimeses loengus Eesti tänapäeva tipp-heliloojate loomingut, sealhulgas Veljo Tormise, Erkki Sven Tüüri, Arvo Pärdi ja Eino Tambergi muusikat. Seejärgselt peeti metsakirik toas, ikka ilma tõttu. Pastor Jüri Puusaag lähtus oma jutus ka pärimuse pinnalt, andes sellele usulise nüansi. Arhivaar Piret Noorhani avas muuseumite uksed, rääkides Eesti Rahva Muuseumi algusaegadest meie oma tulevase Väliseesti Muuseumi VEMUni, ning kuidas me kõik saame aidata selle kogusid täiendada. Õhtu saabudes koguneti hiide, meenutamaks kuidas ammusel ajal tänati loodust ja esivanemate vaimusid nende abi eest meie maisel teekonnal. Hiievanaks oli Margus Tae, kes seda sama tseremooniat viib läbi ka gaididele ja skautidele.

Metsas aga ainult ei istuta. Nagu eelnevatel aastatel on ka tänavu rahvatantsu õpetaja Eestist, tänavu on kohal Sõlekese juht Ene Jakobson. Kohaliku regilaulurühmituse Jaaniku liikmed kostitasid avaõhtul ja metsakiriku ajal lauluga, ning hiljem õpetasid huvilistele regilaule. Huviringideks on veel: meditatsioon Toomas Sepp, teatrimakettide (nukkude) valmistamine – lavastajaks õppiv Marion Undusk Eestist, ehtekettide valmistamine – vennad Müllerbeckid, veini degusteerimine – Toomas Merilo, nahatöö – kunstnik Maarja Undusk Eestist, kanuu kasutamine – Robert Hiis, metsamatk – Ronald Plinte, eesti motiividega metsikute MÜtside valmistamine – Riina Pintson ja populaarne Viljandi Pärimusmuusika Festivali pealiku Ando Kivibergi juhitud mitmekülgne laulu ja pillimängu huviring.

Musta Lindi Päeval, 23. augustil pidas Jüri Kivimäe loengu aastast 1939, ehk kõigest mis eelnes saatusliku salaprotokolli allakirjutami-sele. Seejärel rääkis eesti rahvatantsu ajaloost ja tulevikust 200 uut rahvatantsu ise loonud tantsupedagoog Ene Jakobson. Õhtul tutvustas Ando Kiviberg meile Viljandi vanast mõisaaidast kerkinud Eesti Pärimusmuusika Keskust, nii sõnas kui pildis. Ja mõistagi läks asi lõpuks parimate palade tutvustamiseks, mis pani kõikidel jala tatsuma ja naeru suule.

Eesti keele ja kõne rühmad kogunevad hommikuti, kes puu alla, kes paadisillale. Tarvo Toomes tutvustab Marie Underi elu ja loomingut, Ando Kivibergi arutlusringis räägiti raamatust „Jäälõhkuja“, vene salaluure teemadel, Tiia Remmelkoor õpetab algajatele eesti keelt, Tiina Kirss juhendab kirjutamist (muinasjuttudest elulugudeni) ja teatriüliõpilane Ingel Undusk Eestist tutvustab eesti keelt läbi teatri soojendus- ja diktsiooniharjutuste, kust ei puudu ka omalaadi keskendumine ja luulelugemine.

Teisipäev on viimane päev, mida saab teile kirjeldada enne lehe tähtaja langemist. Sel hommikul kõneles Tartu Ülikooli õppejõud Tiina Kirss tuuletallajatest ja libahuntidest, ehk August Kitzbergist ja rahvapärimusest. Õhtul kõneles kunstiajaloolane Eda Sepp läinud aastal meie seast lahkunud Kaljo Põllu loomingust. Põllu enamtuntud teosed kuuluvad tema soome-ugri teemalisse graafikasarja. Legendaarsed olid ka tema ekspeditsioonid soome-ugri aladele koos kunstiüliõpilastega, nende seas ka MÜs viibiv nahakunstnik Maarja Undusk, kes meenutas rahvale kogetut.

Metsaülikoolis on tänavu viibinud või on alles saabumas kokku 113 inimest, kellest 88 on Kanadast, 11 Eestist, 10 USAst, 1 Uus-Meremaalt ja 1 Prantsusmaalt (hetkel koguni Nairobist!). Noori ja lapsi on kokku 15, neist 3 Prantsusmaalt ja 1 Eestist.

Koosõppimise ja –mõnule-mise nädal looduses lõpeb lõpupeoga. Ning kirjeldused jätkuvad.

Riina Kindlam

Kotkajärvelt