Eesti vanim akadeemiline naiskorporatsioon korp! Filiae Patriae (isamaa tütred) pühitses 90. aastapäeva ja Ühendriikide Koondise 60. sünnipäeva 23. oktoobril New Yorgi Eesti Majas.
Kohal viibis hulgaliselt meie liikmeid lähedalt ja kaugelt ning 2 noorliiget. Koos pereliikmete, akadeemiliste naisorganisatsioonide esindajate ja kutsutud külalistega ulatas piduliste arv üle poolesaja. Õhtu ametlikus osas koguneti esmalt omavahelisele õestuspeole, mille raames mälestati lahkunud liikmeid.

Järgnes pildistamine, mille järele ühineti külalistega Eesti Maja suures saalis suupisteteks ja kokteilideks. Meeleolumuusikat mängis klaveril pianist Triin Laul. Saal oli kaunistatud eesti kunstnike töödega meie liikmete kodudest. Seejärel avas noortevanem vil! Heljo Laev kokkutuleku, tervitades kohalolijaid ja andes avataktiks sõna Ühendriikide Koondise esimehele Virve Vaherile. Kuna  tervitusi oli hulgaliselt saabunud, luges esimees ette ainult aprillis 101-aastaseks saanud Alice (Liisu) Mespaki kui kõige vanema tervitaja ja endise esimehe kirja. Ühiselt lauldi kõigi aegade üliõpilasi ja akadeemikuid ühendanud “Gaudeamust” Triin Laulu klaverisaatel. Järgnesid südantsoojendavad tervitused. Eesti Naisüliõpilaste Seltsilt oli esindaja Anne Saare kirjalik tervitus koos lilledega. Järgmisena sai sõna korp! Indla esindaja vil! Sirje Uriko, kes ülistavate sõnadega tunnustas sünnipäevalast kaunite roosidega koos heade soovidega tulevikuks. Järgnes tervitus korp! Fidentia vil! Juta Kurmani poolt koos kingitusega –  Eesti keele õpperaamatuga (tervitaja olles ise tänaseni eesti keele õpetaja). Seejärele esitas pianist Triin Laul Urmas Sisaski Tähistaeva tsüklist 3 pala: 1. “Veevalaja – unistus”, 2. “Maokandja – häving” ja 3. “Lüüra - õnn”,  pälvides kuulajate tänu. Järgnes õhtusöök Eesti Maja personali korraldusel.
Õhtu haripunktiks oli “vilistlasteatri” etendus. Selle “Pilk pöörlevalt pingilt” nime kandva lavatüki autor ja lavastaja oli vil! Mare Valgemäe koos vil! vil! Sirje Ainso ja Mall Blumfeldiga osalistena. Ettekanne koosnes arvukatest mälestuspiltidest ja oli sisult tagasivaade nii Eesti Vabariigi kui korporatsiooni algusele ja tollese üliõpilaselu nähtustele Tartus. Luulepõimikutes kajastusid nii Eesti riigi kui korporatsiooni algused, mõlema kurb saatus aastal 1940, läbi organisatsiooni taastamise, esmalt  Välis-Eestis (N.Y.s a.1950) ja aastal 1989 Eestis. Luulepõimikud  vaheldusid proosapaladega, kui kolm “isamaa tütart” etlesid sügava veendumusega ja vahelduvalt terava huumoriga. Ettekanne ja näitlejad sini-must-valgel taustal pälvisid teenitud aplausi.
Õhtu jätkus kohvilauas omavahelises vestluses, olid ju mõned kaasõed tulnud õige kaugelt! Oli liikmeid hallipäiseid, keskealisi ja suur laudkond lõbusaid “nooremaid”.
Kahjuks ei saanud seekord ükski nn. “eestiaegseist” liikmeist osaleda: Vera Tombak (coetus 27/28), Alice Sepp-Mespak (c.32/33), Evi Kurrikoff-Kurrikoff (c.33/34), Endla Lüdig-Pau (c.34/35), Inna Maigre-Rebane (c.35/36) ja Olga Kistler-Ritso (c.38/39). Seitsmenda kaasõe, Viiu Lind-Sarali (c.29/30) kaotasime üsna äsja 100-aasta vanuselt.
Nauditi nii kohvilauda kringliga kui kaunist kunsti liikmete kodudest ja lubati pühitseda 100. aastapäeva aastal 2020.
Vivat, crescat, floreat, C! Filiae Patriae in aeternum!
Heljo Laev-Lüsi