Pärast ametlikku visiiti Kanadasse tegi Eesti välisminister Urmas Paet 5. novembril peatuse New Yorgis, kohtudes Columbia Ülikooli tudengitega ja ka kohalike eesti organisatsioonide esindajatega.
Columbia rahvusvaheliste majandussuhete uuringute keskuses õppivatele tudengitele ja õppejõududele kinnitas Paet, et  alates 1. jaanuarist 2011  kuulub Eesti Euroopa üheteistkümne enim integreerinud riigi hul-ka. „Järgmise aasta algusest võtab Eesti kasutusele euro, kuulumine Schengeni ruumi võimab lihtsamalt reisida ning ELi, NATO, WTO ja OECD liikmelisus annab juurde investeerimisjulgust välisriikide ettevõtjatele,“ lausus välisminister Paet.

Tudengid tundsid huvi Eesti majanduskriisist väljumise ning maksusüsteemi vastu. Veel kõneldi Eesti majandussuhetest ja EL suhetest Ameerika Ühendriikidega. Samuti räägiti Eesti IT-kogemustest, immigratsiooni küsimustest ning koostööst kõrgharidusvaldkonnas.
5. novembri õhtul kohtus välisminister New Yorgis elavate eestlastega, andes neile kõigepealt ülevaate oma kohtumistest Kanadas ja vastates seejärel arvukatele küsimustele.
Küsimusi oli seinast seina - näiteks tunti huvi nii lõppenud Kanada visiidi vastu kui suhete vastu Venemaaga, samuti aga Eesti siseolukorra, majanduskriisi ja ka selle vastu, kuidas suurendada Eesti sündivust ja kuidas hoida noori eestlasi kodumaal.
Kanada suhtes arvas välisminister Paet, et suhted Kanadaga võiksid tõepoolest olla tihedamad, sest potentsiaali on selleks küll, eriti kui arvestada Eesti suhteliselt suurearvulist kogukonda Kanadas ja selle head mainet riigis.  Paet mainis, et Estonian Airi lennukiost Kanada firmalt Bombardier Aerospace on viimase aja nähtavamaid tehinguid Eesti-Kanada majandussuhetes ning ütles, et Eesti toetab ka  Kanada ja Euroopa Liidu vahelise vabakaubandusleppe sõlmimist, mis peaks teoks saama juba järgmisel aastal.
Suhete kohta Venemaaga arvas Paet, et viimase aasta-poolteise jooksul on olukord olnud suhteliselt vaikne ja rahulik ning kui vaadata poliitikaväliseid valdkondi, nii majandussuhete kui inimeste tasandil, siis need toimivad hästi. Piiriülene koostöö, eriti Pihkva rajooniga on läinud hästi käima.
Ka kõrgemal poliitilisel tasemel ei leidnud välisminister põhjust kurta, kuigi ta ütles, et seda olukorda siiski ei saa pidada normaalseks, et kogu Eesti taasiseseisvumise aja pole Eestit kui naaberriiki külastanud ükski Vene kõrgeim ametnik - ei president, peaminister ega isegi mitte välisminister ning et see on Venemaa valik.
Välisminister Paet ei pidanud suureks probleemiks ka piirileppe puudumist. Küll aga peab seda Eesti-Vene suhetes suurimaks takistuseks Venemaa uus suursaadik Eestis Juri Merzljakov (ülevaade tema esimesest pressikonverentsist samas lehenumbris 6. lk - toim.).
Paet selgitas, et Euroopa Liidus on täna 33 sellist piirilõiku, kus puudub lepe. Piir on olemas, seda aktsepteeritakse ning konkreetse leppe puudumine ei takista piiriülest koostööd ega igapäevaelu. Niisamuti on olemas ka Eesti-Vene piir (mis on ühtlasi ka EL-Venemaa ja NATO-Venemaa piiriks), see toimib ega mingit probleemi sellega ei ole, arvas Paet.
Kohtumine jätkus veel mõnda aega ning kokkutulnuil  oli võimalus suupistete ja veiniklaasi juures arutleda välisministriga veel mitmetel mõlemaid pooli huvitavatel teemadel.
Kärt Ulman