Kuidas oli see võimalik? See on esimene ja viimane küsimus, mida me endile esitame, analüüsides natsionaalsotsialismi võidukäiku. Kuidas oli võimalik, et üks tsiviliseeritud rahvas hakkas tootma gigantset kriminaalset energiat ja mõrvas brutaalselt miljoneid inimesi?
Ka 65 aastat peale Teist maailmasõda on Hitler ja natsionaalsotsialistid aktuaalne teema.

Details

Published: December 06 2010

Dirigent Neeme Järvi kinnitati hiljuti Genfis, Šveitsis, asuva sümfooniaorkestri Suisse Romande uueks kunstiliseks juhiks. Järvi võtab uue ametikoha üle jaanuaris 2011 ning saab orkestri peadirigendiks 2012. Esialgne tööleping on kolmeks aastaks.
Järvi on praegu muusikadirektor Residentie Orkest The Hague’is, Hollandis (alates 2005). Tüli tõttu Eesti kultuuriministriga lahkus Järvi Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) kunstilise juhi kohalt, ERSOs oli ta olnud peadirigent ka aastatel 1963 – 1979.   

Details

Published: December 06 2010

19. novembril toimus New Yorgi Eesti Maja suures saalis meeldiv kontsert. Juba see, et üks tragi noor saab kahte nii nõudlikku ala kõrgel tasemel harrastada oli huviäratav ja ligitõmbav.  Publik ootas põnevusega - "Kes niisugune inimene on?"
Energiliselt sammus klaveri juurde ilus pikk sale Egle, põneva ja moodsa riietusega, mis oli ülimalt sobiv varasele õhtusele kontserdile.

Details

Published: December 06 2010

Moekunstnik Reet Aus tutvustas New Yorgis juba teist korda oma taaskasutusel põhinevat kollektsiooni. Moekunstniku sõnul on laekunud ka esimesed tellimused.
Reet Ausi rõivaid esindab New Yorgis moekauplus Beyond 7, kelle esindusruumides toimus 19. novembri õhtul ka Carmen Kassi poolt juhitud Ausi kollektsiooni esitlus.
Beyond 7 omanikud hindavad Reet Ausi loomingut kõrgelt, pidades Ausi esindatud keskkonnasäästlikku suunda tulevikutrendiks. "Reet on meie arvates väga andekas. Ta kollektsioon ei ole mitte ainult eetiliselt aateline vaid ka moevallas tugev.

Details

Published: November 29 2010

Meil, Los Angelese Eesti Majas, käis külas kirjanik, ajakirjanik ja kirjastaja Justin Petrone. Eestis peaks vist küll igaüks teadma, kes ta on, sest Eesti on nii väike, et seal teavad  kõik kõiki. Vähemalt teatakse neid, kellest ajakirjanduses ja meedias juttu. Mina olin temast samuti kuulnud, aga ei olnud tema raamatuid veel lugenud. Ilmselt olin ma neid raamatupoes lehitsenud, sest igal suvel tirin ma ise siia umbes viisteist eesti raamatut, et oma kodumaa kirjandusega kursis olla.

Details

Published: November 29 2010

Paldskis, kus kunagi elas kujur Amandus Adamson, keda rahvas tunneb kõige enam Kadriorus mererannas seisva Russalka monumendi järgi, on nüüd taasavatud skulptori muuseum.
Esialgu küll ainult tema ateljeemuuseum. Muinasjutumajake kunstiku koduõues ehitatigi 19. sajandi viimastel aastatel ateljeeks. Kahekordne puust elumaja sai 1916. aastal pommitabamuse, ehitati aga paari aastaga uuesti üles ning oli koduks Adamsonide perekonnale. Paraku sai majast aga ka Teise maailmasõja ohver ja sellest jäi järgi ainult nüüdseks restaureeritud paekivitrepp ja osa vundamenti. Kui kõik läheb nii nagu unistab Amandus Adamsoni Ateljeemuusemi juhataja Kätlin Janson, rajatakse kunagi sellele majaasemele kunstikeskus.

Details

Published: November 21 2010

Marylandis heategevusorganisatsioonina inkorporeeritud  “Eesti kultuurpärandi toetusfond” (Estonian Cultural Heritage Fund, Inc.), mille eesmärk on toetada eesti kultuuri püsimist USA-s, pakub stipendiume 2011/2012 akadeemiliseks aastaks.
Stipendiume antakse USA kodanikele,  kes on näidanud tõsist huvi eesti kultuuri vastu, aktiivselt osaledes siinsete eesti organisatsioonide tegevuses  ja täiendades oma teadmisi ja oskusi eesti kultuuriga seotud aladel.  Stipendiumist toetatud õpingud peavad toimuma akrediteeritud kõrgkoolis, kuid õppeala ja kool on stipendiaadi valida.
“Toetusfond” erineb teistest USA-s tegutsevatest kõrgharidust toetavatest fondidest, andes stipendiume ainult USA kodakondsust omavatele isikutele, eelistades neid, kelle senine tegevus eesti ühiskonnas viitab nende tulevasele panusele eesti kultuuri püsimiseks USA-s.

Details

Published: November 21 2010

Mõni aeg tagasi tuli Linnateatris lavale Jean-Luc Lagarce'i kaheksakümne teisel aastal loodud lavateos „Ainult maailmalõpp'“. Kohalikul laval kannab lugu nime „Üsna maailma lõpus“ ning lavastuslike nüansside eest kandis hoolt Uku Uusberg.
Tekst on originaalselt üsna valulik ning toob esile pigem negatiivseid kujutluspilte. Taotluslikult pateetiline ja psühholoogiliselt laastavana mõjuv lugu pole siiski pelgalt nutulaul, vaid varjab endast tervet emotsioonide karusselli, millelt maha astudes ei tunne teatrikülastaja mitte iiveldust vaid vabastavat kurbust.

Details

Published: November 21 2010