Tantsupidu liiklusele suletud tänaval.   Autori foto

 

Kui viirus tohutu kiirusega läinud kevadel New Yorgis levis, olid just kultuuriasutused need esimesed, mis suleti ja ilmselt saavad olema ühed viimastest, mis avatakse.

 

Kuidas sellises olukorras toimub kultuurikoostöö, räägib Kultuuriministeeriumi kultuuriesindaja New Yorgis, Jaanika Peerna.

Lisaks kultuurinäljale on New Yorgis valitsemas suur janu vahetu suhtluse järele, rääkimata igapäevastest raskustest, mis koolide sulgemise ja töökohtade kaotamisega seotud on.

Ehk on kõigel eelnevalt mainitul oma osa selles, et jaanuaris uue presidendi ametisse vannutamise tseremoonial Washingtonis esinenud noor luuletaja Amanda Gorman tõusis hetkega üheks kõige säravamaks täheks kõikide teiste kuulsate esinejate nimistus.

 

Kinnitust sai fakt, et kultuuril on meie kõikide elus eriliselt oluline roll, eriti veel siis, kui igapäevaseid raskusi ellu lisandub.

Newyorklased on alati loovaid lahendusi leidnud, ning nii on see ka nüüd, kui siseruumides suuremaid kogunemisi veel lubatud ei ole.

 

Näiteks käivitus 20. veebruaril NY PopsUP festival.

 

Tegemist on 100 päeva kestva projektiga, mille eesmärk on korraldada New Yorgi viies linnaosas ja osariigi teistes linnades üle 1000 erineva ürituse (näitused, pop-up kontserdid jne) ja anda tööd nii kultuuri loojatele kui korraldajatele.

 

Üritused toimuvad avalikus linnaruumis ja on suuremas osas tasuta.

 

Festival jõuab haripunkti Tribeca filmifestivali 20. aastapäeva ja festivaliga Little Island Manhattanil.

Kuidas aga sellistes kitsendatud oludes ning juba pikemat aega kestnud USA ja Euroopa vahelise reisikeeluga hoida endiselt pildil ka pisikese Eesti kultuuri?

 

Vaid loovatele lahendustele toetudes ning koostöös teistega.

 

Tunnen, et minu enda 20-aastane praktika vabakutselise kunstnikuna siin maailma kultuuripealinnas on viimasel ajal Eesti kultuuriesindaja töös eriti kasuks tulnud.

Paar nädalat tagasi tõime avalikkuse ette 12 Euroopa ja NYC partnerit hõlmava online-residentuuriprojekti UN/MUTE, milles osaleb 20 kunstnikku 11 riigist. Eestit esindab selles projektis Olesja Katšanovskaja-Münd.

 

Projekti idee sündis ühel kuumal suveõhtul Leedu kolleegiga NYC ja kultuurielu üle (distantsilt ja maskides!) mõtteid vahetades.

 

Mida New York vajab, mida vajavad siin elavad eri alade kunstnikud ning kuidas aidata Euroopa kunstnikel New Yorgi omadega kontakti hoida?

 

Vastus on, et tuleb tegutseda koostöös ja moel, mis (praegu) võimalik.

 

UN/MUTE annab võimaluse kümnel kunstniku paaril luua ühine teos kolm kuud kestva online-residentuuri jooksul.

 

Sügisel on meil plaan kõik need teosed ka New Yorgis avalikkuse ette tuua.

Teine suur teema sel aastal on Kuressaares sündinud maailmakuulsa Ameerika arhitekti Louis Kahni 120. sünniaastapäev, mis pakub Eestile erakordse võimaluse maailma kultuurikaardil endast märku anda.

 

20. veebruaril kogunesid sajad inimesed veebis, et tähistada Louis Kahni sündimise päeva Eesti Peakonsulaadi New Yorgi Skandinaavia Maja koostöös organiseeritud Harriet Pattisoni raamatuvestluse ja Maria Juure ning Nick Malkini temaatilise lühifilmi esilinastusega.

 

Meil oli au vestelda ka Louis Kahni poja Nathaniel Kahniga, kelle ema ongi luubi all oleva raamatu autor.

 

Vestlust juhtis Pennsylvania Ülikoolis asuva Kahni Arhiivi kuraator William Whitaker.

Ja sügisel, kui Kuressaares toimuvad teised Louis Kahni Päevad, mis toovad kokku Kahni eksperte ja huvilisi eri maailma paigust, planeerime New Yorgis suurejoonelist Maria Fausti vabaõhukontserti Kahni disainitud Four Freedoms Pargis, millele lisandub Kahni Klubi Manhattanil. Ka jazzmuusik Maria Faust on sündinud Saaremaal ja koostöös New Yorgi muusikutega sobib oma tugevalt omanäolise helikeelega selleks etteasteks väga hästi.

Soovitan kõigil jälgida Louis Kahni Sihtasutuse veebilehte www.louis-kahn.org , kus aasta jooksul toimuvatest üritustest nii Eestis kui ka mujal maailmas teada antakse.

Ja lõpetuseks saadaksin siit New Yorgist teele sõnumi, et kultuur elab seni, kuni inimestel on huvi elu vastu ja tung läbi loomingu seda uurida. Ja seda on siin suures linnas endiselt tugevalt tunda.