Autor Maarja Pärl-Lõhmus soomeugri kongressi märgiga.

 

Kongress arutas soome-ugri rahvaste tuleviku keskseid küsimusi.

Viimasel päeval, 18. juunil tehti kokkuvõtted: koostati nelja töörühma ettepanekud ja ka kongressi otsus.

Kuna soomeugri rahvaste küsimused on mõnes osas sarnased väliseesti keskkonnas keelekultuuri arendamisega, avaldame siin nelja töörühma ettepanekud ja kongressi kokkuvõtte.

 

1. Keeled ja kodanikuühiskond
Keele töörühm peab oluliseks keele pärandamist järgmistele põlvkondadele ning annab selleks järgmised soovitused:
- vaja on koolitada noori lapsevanemaid, et nad oma peres säilitaksid ja kasutaksid laste kasvatamisel emakeelt, oleksid valmis kasvatama lapsi kakskeelseteks,
- suhtlemine põliskeeltes oma vanematega, oma peres, oma suguvõsas ning ühiskonna organisatsioonides,
- põliskeelte hoidmine pole võimalik ilma põliskeelse hariduseta igal tasemel, eelkoolist kuni kõrgkooliõpetuseni, emakeelse õpetuse puudumine viib keele kasutuse lõppemiseni, seda tuleb vältida,  
- kongress leiab, et noorte endi initsiatiivi kasutada ja kaitsta oma põliskeelt tuleb ühiskonnas igati toetada ja teha noorte soov võimalikuks,
- tänapäevane kaugõppimine interneti teel arendab soomeugri koostööd keele- ja kultuuriõpetuses,
- tuleb aktiivsemalt kasutada kõiki tehnovõimalusi ning hoogsalt laiendada soome-ugri koostööd globaalselt maailma diasporaade  arendamisel,
- regionaal- ja riigi tasandil tuleb põliskeeli ja -kultuure toetada süsteemselt finantsiliselt, võimaldada nende arengut; seda vastutust ei saa riik ega regioon lükata perekondadele ega MTÜde õlgadele,
- põliskeelte õpetus ja õpikute publitseerimist tuleb teha professionaalselt kõigil tasanditel, valmistada ette professionaalseid õpetajad,
- võimaldada põlisrahvatel töid riigisektoris; tööturul tuleb nõuda ja eelistada kohalike keelte oskust, keelte rikkus on riigi ja maa rikkus.

 

2. Kultuur – traditsioonilised ja uued vormid
Kultuuri ja looduse suhted on laiem biorikkuse teema, põhjarahvaste eripära.  
- tuleb hoida kultuuritraditsioonide mitmekesisust, suulist traditsiooni ja muusikat, ajalugu,  
- väärtustada mittemateriaalset kultuuri perekondades, hoida kohalikku koloriiti ja korraldada kohalikke festivale identiteeti tugevdamiseks,
- süstematiseerida mittemateriaalse kultuuri kandjate mitmekesisusust,
- populariseerida põlisrahvaste kultuuri elektroonilisel infoväljal,
- hoida kultuuriruumi looduse baasi kohaliku kultuuri arendamiseks,
- mittemateriaalne kultuur peab funktsioneerima ja arenema põlvkonnalt põlvkonnale, selle edasiandmine ajaloolisel elualal kultuurikandjatelt peab kaitsma kui kultuuriprotsessi keskkonda,
- rahvaste arhiivimaterjale tuleb väärtustada, uurida rahvaste arhiive; iga rahvas peab saama arendada oma rahvusmuuseumi ja mälu. Tuleb korraldada mälukogumise võistlusi, haarata noortel huvituma.

 

3. Looduskeskkond
Lugupidav suhtumine loodusesse, vaba juurdepääs traditsioonilistele loodusressurssidele ja nende mõistlik tarbimine on soomeugri ja samojeedi rahvaste identiteedi ja väärtussüsteemi olulised elemendid.
Looduskeskkonnaga lahutamatu ühenduse tagamine, vaba juurdepääs traditsioonilistele loodusvaradele ja traditsioonilistele toidusüsteemidele on rahvaste kultuuride säilitamise protsessi põhialus.
Immateriaalse kultuuripärandi kandmine põlvkonnalt põlvkonnale on esmajoones võimalik inimeste traditsiooniliste elupaikade territooriumidel, kus kultuuri kandjad ise otseselt osalevad selle territooriumiga seotud otsustamises ja nende huvides. Ligipääsetava sotsiaal-kultuurilise looduskeskkonna, kultuurikandjate jaoks soodsa keskkonna säilimine on kohustuslik eeltingimus igasuguse majandustegevuse korraldamiseks oma elualadel.
Viimased aastakümned on iseloomustanud loodusmaastike aktiivset ümberkujundamist, bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ning loodusobjektide kadumist, mille põhjuseks on suurenenud antropogeeniline mõju.
Intensiivne tööstuslik areng uutel territooriumidel ning nendega seotud ehitustegevuse ja reostusega vetes kahjustab otseselt kohalike inimeste füüsilist ja emotsionaalset heaolu kohtades, mida asustavad soomeugri ja samojeedi riigid. Keskkonna halvenemine ja traditsiooniliste toidusüsteemide kahjustamine kätkeb negatiivseid demograafilisi tagajärgi ning ohtu geenibasseini säilimisele. Keskkonnahariduse arendamine kõigi ühiskonnaliikmete jaoks formaalsete ja mitteformaalsete haridussüsteemide alusel on muutumas eriti oluliseks.

 

4.  Meedia töörühm
Tuleb kasutada meedia võimalusi panna keeled funktsioneerima traditsioonilistes kanalites ja infotehnoloogia areng aitab keeli säilitada ja arendada:
- arendada üleminekut traditsioonilistelt moodsatele ristmeedia kanalitele, multimeediale, viia kõik ajalehed ja väljaanded uutele platvormidele,
- noorte platvormidele leida uut värsket sisu, mis takistab assimileerumist,
- populariseerida professionaalselt rahvusvahelist koostööd,
- tutvustada üksteise paremaid praktikaid, kuidas arendada emakeelt ning anda saavutuste eest rahvusvahelisi preemiad,
- teha üldine soomeugri kultuuriväli kultuurikalendri vormis, et kõik kultuurid oleksid ühiselt esil.

 

 

VIII soomeugri maailmakongress

1. Kutsub soomeugri ja samojeedi rahvaste asustatud riike ja piirkondi üles rakendama vaba, eelneva, moodustatud nõusoleku (FPIC) põhimõtet.
2. Kutsub riike ja piirkondi üles praktiliselt tagama nende rahvaste esindajate osalemise regulatiivse raamistiku, programmide, piirkondliku majandusliku ja sotsiaalse arengu strateegiate väljatöötamise protsessides ning investeerimiskavades, et tagada kohaliku elanikkonna huvide täitmine.
3. Kutsub riike üles tagama, et soomeugri ja samojeedi rahvaste huvid kajastuksid ÜRO 2030. aasta säästva arengu eesmärkide rakendamise tegevuskavade elluviimisel.
4. Kutsub riike üles pühenduma kliima neutraalsuse saavutamisele 2050. aastaks või varem, et vältida kliimamuutuse võimalikke laastavaid tagajärgi.
5. Pädevad riigi - ja munitsipaalasutused hindavad ühiselt traditsiooniliseks kasutuseks ette nähtud territooriumide ja vete olemasolu ja seisukorda avalik-õiguslike organisatsioonide osalusel, et seejärel kehtestada eripiirangud, et tagada territooriumide ja vete piisavus ja puutumatus, et kohalikul   elanikkonnal oleks tingimusteta juurdepääs traditsioonilistele loodusvaradele.
6. Kutsub elanikke üles eelistama kaupu ja teenuseid, mida pakuvad kõige keskkonnasõbralikumad meetodid ja/või traditsioonilist majandustegevust teostavad kohalikud tootjad.
7. Kutsub soomeugri asustatud riike ja piirkondi üles kehtestama nõudeid, et võtta arvesse kavandatava investeerimistegevuse territooriumil elava kohaliku elanikkonna arvamust ning materiaalse ja immateriaalse kultuuri objektide kahjustamise kui eeltingimuste puudumist ning investeerimiskavade rakendamiseks lubade saamist.
8. Rõhutab, et looduse kui elukeskkonna, toidusüsteemi ja vaimse valgustuse keskse rolli tõttu on inimeste noorematele põlvkondadele keskkonnahariduse andmine nende rahvaste ellujäämiseks ülioluline.
9. Kutsub haridusasutusi üles täielikult lisama õpetused traditsioonilise looduskasutuse ja austava suhtumise kohta loodusesse formaalse hariduse õppekavadesse ning tegema koostööd mitteformaalse hariduse pakkujatega, et tagada elanikkonna laialdane juurdepääs vastavale haridusele.
10. Soovitab haridus- ja keskkonnaasutustele vahetada parimaid tavasid, metoodikaid ja materjale keskkonnahariduse andmiseks.

 

Põhiseisukoht, finnougri rahvaste VIII maailmakongressi resolutsioon

Meie, soomeugri rahvad VIII maailmakongressi delegaadid, väljendame oma toetust maailma soomeugri rahvaste vahelise koostöö põhimõtetele, eesmärkidele ja eesmärkidele, mis võeti vastu soomeugri I maailmakongressil (Syktyvkar, 1992), ning tunnustame maailmakongresside pidamise tähtsust, mis on omandanud autoriteetse staatuse kodanikuühiskonnas, kultuuriliikumises ja ühiskondades.

Maailmakongress hindab positiivselt teadlaste seisukohta, kes on tõestanud soomeugri ja samojeedi rühma rahvaste sugulust.

Tunnustame maailmakongressi ja soomeugri rahvaste konsultatiivkomitee olulist rolli me rahvaste tõhusa koostöö arendamisel üle poliitpiiride, mis on kestnud palju aastakümneid ja jätkub tulevikus.

Nõuandekomitee ja maailmakongress on olulised vahendid piiriüleste rahvaste koostöö toetamisel.

Konsultatiivkomitee osales aktiivselt kahes ÜRO töörühmas: põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni (1995 –2000) viimistlemisel ja ÜRO põlisrahvaste õiguste alalise foorumi (ÜRO PFII) loomisel.

Maailmakongress on rahvusvahelise üldsuse platvorm, et mõista Ungari naaberriikides oma asupaikades elavate ungarlaste probleeme.

Setode vastuvõtmine konsultatiivkomiteesse oli märkimisväärne toetus setode kui rahva rahvusvahelisele tunnustamisele.

Konsultatiivkomitee aktiivne seisukoht aitas juhtida tähelepanu Liivi küsimustele Lätis.

Maailmakongress märgib, et tänu saadud kogemustele ja konstruktiivsele tööle konsultatiivkomitees intensiivistasid liikmed piirkondades tööd põlisrahvaste õiguste seaduste väljatöötamisel ja vastuvõtmisel, rahvuskultuuri ja -käsitöö keskuste loomisel, soomeugri kultuurikeskuse loomisel Vene Föderatsioonis, andis uue impulsi teaduslike, hariduslike, loomeliitude, põlisrahvaste traditsioonilise majandustegevuse organisatsioonide loomiseks ja tegevuseks ning soomeugri ja samojeedi rahvaste avalike organisatsioonide arendamiseks.

Maailmakongress deklareerib, et pühendumine inimõigustele, rahvusvähemustele ja põlisrahvastele, sõnavabadus, keelte ja traditsioonilise kultuuri väärikas areng, rahvaste ja riikide vastastikune austamine jäävad nõuandekomitee ja maailmakongressi tegevuse põhisuundadeks.

Maailmakongress toetab rahvaste kodanikuühiskonna institutsioonide, valitsusasutuste, akadeemilise kogukonna kultuuridevahelise koostöö vormide mitmekesisust, et tagada rahu, jõukus ja jätkusuutlik areng, sealhulgas soodsa keskkonna säilitamine meie rahvaste kaasaegsetele esindajatele ja tulevastele põlvkondadele.

Maailmakongress tervitab konstruktiivsete arutelude korraldamist nii traditsioonilistel kui ka uutel loodud platvormidel, mille korraldamine on suunatud vastastikuse mõistmise toetamisele ja kultuurisidemete arendamisele.

Me rahvaste esindajate osalemine neis aitab kaasa soomeugri liikumise tugevdamisele.

 

 VIII maailmakongress, mille teema oli „Kultuuriloolised maastikud – meel ja keel”, väljendab täielikku toetust ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga (A/74/396, 12/18/2019) kuulutatud rahvusvahelisele põliskeelte dekreedile 2022-2032.

Konsultatiivkomitee teeb tihedat koostööd UNESCOga, et valmistada ette rahvusvahelist põliskeelte dekaadi.

Alates 2020. aastast, keskendudes põlisrahvaste seas emakeelsete kõnelejate õigustele, tunnistades, et iga rahvas kui keele ja kultuuri kõneleja on ainulaadne ning nõuab sama unikaalset lähenemist keeleliste küsimuste lahendamiseks, osalesime globaalse tegevuskava kujundamises ja praktiliste lahenduste väljatöötamises

.
Maailmakongress kutsub riike üles järgima üldtunnustatud standardeid rahvusvähemuste keelte kasutamiseks nende ajaloolise elukoha kohtades.

 

Kongressil käis
Maarja Pärl-Lõhmus

 

Soomeugri rahvaste lipud müütilise karu taustal.