Kuressaare Laurentiuse kirikus leiti salapärasest seifist väga rariteetne 1768. a. Saksamaal trükitud piibel.  Autor/allikas: Margus Muld/ERR

 

Kuressaare Laurentiuse kirikus õnnestus avada salapärane tsaariaegne seif, milles peitus lisaks nõukogudeaegsetele arveraamatutele ka üks väga väärtuslik raamat.

Laurentiuse kiriku vana seifi on aastaid saanud kasutada ainult nii, et selle peale sai miskit asetada.

 

Mis aga tsaariaegne raudkapp endas peita võib, sellest polnud kellelgi aimu, sest oma aja tipptehnoloogiat pidi avama korraga nelja võtmega, aga üks võti oli kadunud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Igal juhatuse liikmel oli üks võti ja kui oli midagi olulist sinna panna või võtta, siis tulid nad kokku, tegid kapi lahti, kuna see sisaldas kassadokumente, väärtuslikke esemeid ja ka raha ja kassajääki," selgitas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Kuressaare Laurentiuse koguduse õpetaja Anti Toplaan.

Kuigi hiljuti täiesti juhuslikult saadi teada ka neljanda võtme staatus, kulus lukuspetsialistidel ometigi veel hulk aega, sest ühel lihtsal põhjusel ust ikkagi kohe lahti ei saadud.

"Mehed olid pool päeva siin, mõni isegi palvetas, et saaks lahti.

 

Ja siis sai juba enam-vähem selgeks kuulamise tagajärjel, kus mingisugune hoob liigub, aga uks ikkagi lahti ei tulnud, kuigi kombinatsioon oli õige.

 

Ja siis oli selge, et kapp oli ka üle värvitud millalgi ühe põlvkonna kestel ja siis oli see ukse kinni liiminud," rääkis Toplaan.

Riias valmistatud seif sisaldas endas veel kümmet eraldi sahtlikest, mis omakorda veel kõik erineva võtmetega avatavad.

 

Ühest sahtlist paistis veel enam kui poole sajandi tagune Vene rubla, aga ühes sahtlis olid kiriku kunagised kassaorderid.

"See on iseseisva Saaremaa kirikupiirkonna peaseif, kus olid eraldi vaestekassad, laste kassad, leskede kassad," kirjeldas Toplaan.

Aga kõige väärtuslikum, mida seif peitis, oli väga rariteetne - 1768. aastal Saksamaal trükitud enam kui 1000-leheküljeline saksakeelne nahkköites ja kuldtikanditega piltidega ja erinevate lisadega piibel.

"Selle piibli puhul on tegemist suure rariteediga, tõenäoliselt Kuressaare Laurentiuse kirikule 1836. aastal, selle kiriku taasavamise puhul kingitud pühakirjaga, kuhu on lisatud ka reformatsiooni lugu ja nii usutunnistused kui ka usutunnistuse kirjad.

 

Ja selle on tõenäoliselt kinkinud kõik Saaremaa kogudused ja nende pastorid," ütles Toplaan.