„Sada särki seljas“ Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 3. oktoobrini 2021

 

Terra Baltica, Peeter Sepp, 1992, Erakogu.

 

26. augusti "Vaba Eesti Sõnas" kirjeldas kauaaegne ja tegus Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides liige Ülle Ederma oma tähelepanekuid Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeva tähistamisest kodumaal, pealkirjaks "Miks väliseestlaste vabadusvõitlust ei mainitud?"

Autor elas pidustustele võrgu vahendusel kaasa, tundes rõõmu ja uhkust, aga ka pettumust, et kuskil ei mainitud 50 aastat väldanud vabadusvõitlust ja teavitustööd vabas maailmas.

 

Ta meenutab õigustatult, et tegu oli koostööga – väliseestlaste ja -baltlaste vabadusvõitlus pani rattad käima, survestades Gorbachevi andma väikese vabaduse "prao, millest tublid ja julged eestlased kohe kinni haarasid.”

Kuigi elan Tallinnas, olen kindel, et ei jõudnud jälgida ja kuulata nii palju tolle päeva tähistamissõnavõtte kui pr Ederma ning seega ei saa ka tema väiteid ümber lükata.

 

Õnneks ei ole väliseestlaste panus taasiseseisvusmisse siiski kodumaal märkamata ega ka märkimata jäänud, seda tuleb lihtsalt õigest kohast otsida, näiteks paljudes muuseumites, aga ka dokumentaalfilmides ja trükistes.

Seda suurem oli rõõm avastada, et augustist oktoobri alguseni on Tallinna Kunstihoone galeriis avatud näituse "Sada särki seljas" avarõhk välismaal Balti riikide vabadust ja keskkonnaprobleeme rõhutavatel särkidel.

 

Antud paik ei tunne ka külastajatest puudust, kuna asub väga keskses kohas Vabaduse väljakul.

Näitusel leiab kinnitust, et t-särgi pinda hakati ka Eestis kasutama ära pakiliste sõnumite edastamiseks, nagu liikuvat plakatit ning esialgu poliitilise protesti väljendamiseks.

 

Näitusel on teemagrupid: väliseesti, kokkukuuluvus kui protest, jätkusuutlik mood ning poliitiline sõnum ja vastupanu.

 

Figureerivad nii "Miki Maus" kui piilupart Donald, kuid ka näiteks sõnum: "EL? Ettevaatust – lõks!" mille tagaküljel: "Eesti ütleb EI!" ehk Euroopa Liitu astumise vastuprotest. (2003, Eesti Ajaloomuuseum).

 

T-särgid kirjadega: "Ma ei kavatse mehe kulul elada!" ja "Kelle kleit tuli võitjaks?" on Kertu Ehala ja Ave Teeääre 2005. a. loodud tabloidlehe SL Õhtuleht välireklaamide lauseid kajastavad iroonilised särgid.

""Sada särki seljas" vaatleb T-särki kui materiaalkultuuri objekti Eestis.

 

Mäluasutustest, erakogudest ja otse valmistajatelt laenatud särkide hulgas on disaini- ja kunstiteoseid, poliitilise sõnumiga särke, kurioosumeid ja täiesti tavalisi tarbesärke, mille najal joonistuvad vihjamisi välja lähimineviku olulised küsimused ja areng", kõlab kirjeldus Kunstihoone kodulehel.

 

Näituse kuraatorid on Sten Ojavee (KKEK) ja Siim Preiman.

Näitusel väljasolev nelja väliseesti särgi saatetekst:

 

Väliseesti

Väliseestlastel on sageli kirglik ja idealiseeritud suhe oma kauge kodumaaga. Sarnaselt Eestis elavate eestlastega on ka nemad emotsionaalselt kaasatud koduriigi poliitilisse arengusse. Laulva revolutsiooni ajal ringlesid poliitilise sõnumiga ise valmistatud särgid mõlemal pool raudselt eesriiet. Näiteks trükiti tõenäoliselt 1985. aastal New Yorgis särk loosungiga "SOS. Save Our States. Freedom for Estonia, Latvia, Lithuania!" Sama loosung kanti grafitina 1980. aastate teisel poolel ka Berliini müürile.

Toronto väliseesti kunstnik Peeter Sepp valmistas 1980.-1990. aastail mitu poliitilise sisuga särki. Lisaks siin eksponeeritud "Terra Baltica" särgile, mille üks eksemplar kuulub ka Eesti Ajaloomuuseumi kogusse, kujundas ta särgi Molotov-Ribbentropi pakti vastu loosungiga "Repeal the Deal" ("Tühistage tehing") ja särgi tekstiga "Hoiame kokku – Saame vabaks". Sepp levitas särke meeleavaldustel ja kinkis Torontos külas käinud eestlastele.

Kuraator Siim Preiman: "Siin on selliseid särke, mis inimesed ära tunnevad. Kas nad on neid kandnud või tuttavad on kandnud või on nad nendest uudistest lugenud. Üks on näiteks Juku-Kalle Raidi "Kommarid ahju" särk, millele omal ajal järgnes kaitseministri tagasiastumine".

 

Tugeva sõnumiga on ka kuulus kollane fosforiidisõja särk, mida tudengid 1980. aastatel käsitsi trükkisid. "Kuigi see ei ole stiilipuhas T-särk, on see parim näide üldse hilisest nõukogude ajast isetekkelisest särgist, ja selle kampaania tulemusel fosforiidikaevandusi ei rajatud Eestisse.

 

Nii et see näitab jälle, et sõnumil võib olla väga tugev jõud, mida sa oma kehal kannad."

Suurepärane, et mõjukad näited t-särgist kui olulisest sõnumikandjast Eesti eest Eestist kaugel laiemale publikule meelde tuletatud saavad.

 

Nüüd võib neid ühtlasi pidada ajaloolisteks kunstiteosteks.

 

Allikaks kauge, ent jõuline valguskiir, mis aitas paotada ust vabadusse.

 

Riina Kindlam,
Tallinn

 

Better Dead Than Red, Tundmatu autor, Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu.

 

Fosforiit Balti meres, Phosphorite in the Baltic Sea. Tundmatu autor, Vabamu. Tekst särgil on täpsemini: "NYET to phosphate pollution of the Baltic Sea – a second Chernobyl". Fotod: Riina Kindlam