Mart Saarma.    Foto: Rauno Volmar / EPL

 

Molekulaarbioloog Mart Saarma valiti kolmanda eesti päritolu akadeemikuna Rootsi kuningliku teaduste akadeemia välisliikmeks.

 

See akadeemia otsustab igal aastal, kellele antakse Nobeli preemiaid füüsika ja keemia alal.

 

Varem on sellesse auväärsesse seltskonda valitud geneetik Richard Villems ja väliseesti psühholoog Endel Tulving.

Mart Saarma ise ütles, et peab seda tunnustuseks, arvestades, et ta valiti meditsiiniteaduste sektsiooni.

 

“Kui vaatan, kes seal liikmed on, siis seltskond on aukartustäratav.

 

Seal on palju inimesi, kes on ise saanud Nobeli preemia.

 

Kui mõtlen, millist tööd on teinud teised selle akadeemia eesti rahvusest välisliikmed geneetik Richard Villems ja psühholoog Endel Tulving, siis austus tõuseb veelgi.

 

Nobeli preemia üle otsustamiseks moodustab akadeemia vastavad komisjonid.

 

Välisliikmetel on õigus esitada kandidaate Nobeli preemiatele keemias ja füüsikas.”

Rääkides teaduse rahastamisest Eestis, ütles Saarma, et Eesti peamine probleem pole selles, et riik eraldab vähe raha.

 

Peamine on see, et ettevõtete osakaal teadusuuringute rahastamises on tagasihoidlik.

 

Eestis annab riik teaduse rahastuseks 1% SKPst ja see on Saarma sõnul  isegi väga soliidne number.

“Teaduspõhise tööstuse osa Eestis on veel väike.

 

Šveitsis Baseli linnas on kaks mastaapset ravimifirmat, Novartis ja Hoffmann-La Roche.

 

Mõlemad panustavad teadusuuringuteks 6-7 miljardit eurot.

 

Et tekiks mingisugune perspektiiv – Soomes on kõigi firmade ja riigi panus kokku praegu kusagil 6-7 miljardi euro vahel.

 

Eestis on see summa 450 miljonit eurot. Need on Eurostati andmed. Vahe on 15-kordne.

Eesti on küll väiksem riik, aga mitte nii palju väiksem.

 

Eriline vahe on selles, kui palju firmad panustavad.

 

Soomes 4,4 miljardit, Eestis 241 miljonit eurot. 20-kordne vahe.

 

Veel üks näitaja – moodsat kõrgtehnoloogilist tööstust ei ole olemas ilma patentideta.

 

Soomes tehti aastal 2019 kokku 1321 patenditaotlust, Eestis 31 taotlust.

Teine murettekitav asi on see, et Eestis ülikoolide riigipoolne rahastamine ei ole piisav, just võrdluses Põhjamaade ülikoolidega.

 

On raske aru saada, miks ei panustata ülikoolidesse, kui loodetakse, et Eesti edasine tulevik sõltub taibukast majandusest.

 

See ei sünni ilma, kui inimesed saavad korraliku hariduse.

 

Mart Saarma (s. 1949) on Helsinki ülikooli biotehnoloogia instituudi professor (alates 1990), Eesti teaduste akadeemia akadeemik, Soome teaduste akadeemia välisliige.

 

VES/EPL