Pianist MIHKEL POLLI kontserdid USAs toimuvad reedel 7. mail kell 7 pl New Yorgi Eesti Majas  ja 10. mail kell 7 pl Corcoran Gallery’s  (500 17th Street NW, Washington DC).
Mihkel, sa elad ja õpid Londonis - miks just seal? London on ühest küljest väga rikas kultuurilinn, seal toimub pidevalt suurel hulgal erinevaid paljupakkuvaid kontserte, teatrietendusi ja kunstinäitusi, mis on, eriti noore areneva interpreedi jaoks, väga suur väärtus. Erialaliselt on mul Guildhall School of Music and Drama´s, kus õpin, meeldiv koostöö professor Ronan O´Horaga, kes on ise väljapaistev pianist ning muusik.

Kuidas kirjeldad oma haridusteed Eesti Muusikaakadeemias?
Eesti Muusikaakadeemias, kus ka hetkel paralleelselt tudeerin, on mul olnud (tegelikult juba alates 14 eluaastast), võimalus õppida tõeliselt harukordse pedagoogi, pianisti ning muusiku professor Ivari Ilja juures, kellega koostöö on olnud minu jaoks hindamatu tähtsusega. See on midagi, mille olulisust hakkan iga päevaga üha rohkem väärtustama.

 

Sinu tegevusest rääkides kasutatakse tihti sõna "edulugu". Kui nii tohib küsida, mis on sinu edu saladus?
Kunstis on edust rääkimine alati üks kahtlane asi. Minu jaoks seostub edu eelkõige muusikaliste kordaminekutega, pideva emotsionaalse-intellektuaalse arenguga ning seeläbi üha kõrgemal sisulisel tasemel kontserttegevusega, mille poole alati püüdlen. Arvan, et saladus ongi see, et ennast vaimse kalestumise eest kaitsta oma kunstnikumina alatises kasvamises hoides, seda uute muljete ning kunstiliste otsingutega kogu aeg rikastades.

Sinu plaadi on välja andnud mainekas rahvusvaheline plaadifirma Ondine ja seda levitab NAXOS-e võrgustik (muuseas ka iTunesi kaudu) - kuidas sa selleni jõudsid ja kas on mingi kindel valem, kuidas noor interpreet rahvusvahelise plaadifirma lepinguni jõuab?
Tänapäeva muusikamaailm on niivõrd kaootiline, et mingeid valemeid noorte interpreetide jaoks kindlasti pole. Kõik põhineb paljuski inimsuhetel, seega mida rohkem inimesi sind kuuleb, seda parem. Loomulikult peab ise olema tasemel. Minul oli mõni aeg tagasi võimalus mängida Kevin Kleinmannile, plaaditööstuses tähtsat rolli etendanud inimesele (muuhulgas olnud ka Deutsche Grammophoni president), kelle soovitusel sai juba Soomes eelnevalt tehtud lindistus Ondine firma all välja antud.

Sa oled vist üks kõige enam välismaal kontserte andvaid eesti interpreete - kuidas sa sellesse suhtud ja kas see on midagi sinu jaoks muutnud?
Minu muusikutee on küllaltki loomulikult arenenud, hetkel on tekkinud mitmeid toredaid võimalusi, mis teevad kindlasti rõõmu. Üldiselt püüan siiski keskenduda sisulistele küsimustele, mis on minu kui interpreedi põhiline ülesanne.

Sinu tegevusega seoses on räägitud ka Eesti muusika ekspordi käivitamisest - kuidas üldse loomeinimesele mõjub sõna "eksport"?
Eks eksport seostu eelkõige majandusliku sfääriga, aga paraku on nii, et tänapäeval peab ka kultuur üha rohkem alluma ärimaailma reeglitele. Usun, et võõristus selliste terminite vastu varsti kaob.

Sul on tulemas kaks kontserti Ameerika Ühendriikides – kas sinu repertuaarivalik on seotud sellega, et publiku hulgas on suur osa väliseestlasi?
Olen lisanud programmi Eesti muusikat – Tubina Ballaadi ja Pärdi Variatsioonid, mis minu meelest on ühed Eesti klaveriliteratuuri väljapaistvaimad teosed. Muu kontserdikava on pianistlikku „maailmarepertuaari“ kuuluv, muusika, mis esitab pianistile kõrgeimaid sisulisi ja pianistlikke nõudmisi. 

Kuidas sa üldse repertuaari valid ja millist muusikat sulle endale kõige rohkem meeldib esitada?
Repertuaarivalik kujuneb tavaliselt vajaduste, soovide ning võimaluste kompromissina. Alati püüan õppida uusi teoseid, neid sujuvalt kavadesse integreerides, vahel palutakse kontsertidel mingit kindlat repertuaari esitada, seda eriti just orkestritega mängides. Mulle on ilmselt kõige lähedasem 19.-20. sajandi muusika, aga arvan, et eriti noorest peast on tähtis võimalikult laia spektriga repertuaari omada, mitte liiga vara mingisse kindlasse nišši langeda.

Kas sinu jaoks on oluline esitada eesti heliloojate loomingut?
Kindlasti on tähtis oma maa heliloojate teoseid mängida, kes siis veel, kui mitte eestlased ei peaks Eesti muusikat ja kultuuri väärtustama ning tutvustama. Pealegi usun siiralt, et Eestis on palju suurepärast muusikat, mida inimesed üle kogu maailma hea meelega kuulaksid.

Mis on sinu arvates peamine, miks inimesed peaksid sinu kontsertidele tulema?
Usun, et kontserdile on mõtet minna, kui interpreet suudab pakkuda muusikalist elamust, ehk siis muusika läbi enda intellektuaalselt defineeritud emotsioone ning läbielamisi kajastada, mis on mõtiskluste ja harjutamise läbi küpseks interpretatsiooniks muudetud. Püüdlen ka ise sinnapoole, lootuses, et suudan kuulajatele omi mõtteid muusika kaudu üha adekvaatsemalt edasi anda.

Kas sul on kujunenud ka oma fännklubi, kes sinu tegemisi jälgib ja kes sulle kaasa elab?
Ma olen väga õnnelik, et mul on palju sõpru ja toetajaid, kes hindavad minu püüdlusi ning muusikalist tegevust. Sellele mõtlemine annab alati positiivset energiat.

Mis on sinu edasised plaanid? Millal võib järgmist plaati oodata ja mis seal kõlama hakkab? Millised on kontserdi-plaanid?
Plaanis on salvestada CD Eesti sooloklaverimuusikaga, aga see projekt on hetkel veel algusjärgus.
Suvel on kavas mitmeid kontserte Eesti mõisates, tõeliselt ilusates paikades Vihulas ja Pädastes. Juuni lõpus ja juuli algul tulevad kontserdid Saksamaal koos Magdeburgi Filharmoonia Orkestriga Anu Tali juhatusel, kus esitan Griegi klaverikontserti. Oktoobris annan debüütkontserdi Barbican Hallis Londonis.

Kas ja kuidas saavad inimesed sinu tegemisi jälgida?
Kõige parema ülevaate minu tegevusest annab koduleht www.mihkelpoll.com
Juko-Mart Kõlar