Tänavuse spordiaasta üks suursündmusi kergejõustiku maailmameistrivõistlused kuuma kõrberiigi Katari pealinnas Dohas lõppesid eestlastele rõõmustavalt, sest Maicel Uibo võitis kümnevõistluses ja Magnus Kirt odaviskes hõbemedali ning rõõmustavalt esines veel mitu meest (ükski Eesti naiskergejõustiklane MMil ei osalenud).

Et asjalood seisavad Eestile kenasti, näitab ka Doha MMi riikide medalitabel. IAAFil ehk üleilmsel kergejõustikuassotsiatsioonil on üle 200 liikme, aga Eesti oli Dohas kahe hõbedaga 21.-22. riik (koos suure Ukrainaga). Meie taga Kanada, Prantsusmaa, kusagil samas kandis Belgia, Hispaania, Portugal... Aga vaatame lähinaabreid – Rootsil küll kuld ja hõbe, aga Soome (!), Läti ja Leedu jäid päris medalita!

Kui võimalust, ei tohi ennast kiitmast väsida. Aga läheme medalite manu. USAs ja Bahamal resideeruv, aga ikka ka Põlva poisiks jäänud Maicel Uibo läbis ränkrasked kümme ala suuremate tagasilöökideta, sai kaks alavõitu (kõrgushüppes 2.17 ja teivashüppes 5.40) ning teenis isikliku tippmargi 8604 punktiga teise koha. Väga tubli oli teinegi eestlane Janek Õiglane, kes küll oli loodetust madalam kõrgushüppes ja koperdas tõkkejooksus, aga viskas oda isiklikuks rekordiks 72.46 ja oli 8297 punktiga maailma kuues. Kümnevõistlus on eestlaste ala, kui meenutada esimest maailmarekordimeest Aleksander Klumberg-Kolmperet, kroonimata jäänud kuningat Heino Lippu, 1964 olümpia hõbedat Rein Auna, 2000 olümpiakulda Erki Noolt!

Kui Uibo tõusis MM-hõbedale teatud määral siiski varjust, siis odaviskehooaja edetabelit 90.61ga juhtivalt Magnus Kirdilt loodeti kirkaimat medalit. Kirt asuski lootusi õigustama, visates end eelvõistlusel kõrgeklassilise 88.36ga finaali.

Seal aga hakkas juhtuma. Kõigepealt paugutas üsna tundmatu Grenada mees Anderson Peters 86.89, siis viskas Kirt end 86.21ga teiseks ja seejärel kõrbesid kapitaalselt kõik Kirdi kõrval rivaalideks peetud, eesotsas sakslasest tiitlikaitsja Johannes Vetteriga. Mida voor edasi, seda selgemaks sai, et tagant ei tule enam kedagi, Magnusel on kindlasti tagataskus üks meetrike pikem vise, ja... Aga siis viskas Magnus Kirt eelviimasel katsel omal maakeeli öeldes õla liigesest välja ja jäi pikkadeks minutiteks telekaamerate ette maha. Võistlus muidugi läbi, õnneks sai Magnus, käsi kaelas, pjedestaalile hõbedat vastu võtma minna. Hilisemad uuringud näitasid, et midagi ta õlas väga katki õnneks pole ja järgmise aasta Tokyo olümpiaks võib mees taas medalivormis olla. Odavisegi on eestlaste ala – Gustav Sule, Heino Puuste, maailmameister Andrus Värnik...

Kergejõustikumehed vaimustasid rahvuskaaslasi hõbedatega, Eesti ralliäss Ott Tänak ja ta kaardilugeja Martin Järveoja soovivad veel rohkemat ning praegust seisu arvestades on neil WRC klassi MM-kullale ka päris suured õigused. Igatahes suutis Ott Walesi MM-etapil porilibedatel teedel vigadeta „uisutada“ ning suurendas enne Kataloonias ja Austraalias peetavaid tänavu viimaseid MM-rallisid edumaa jälitajate ees soliidseks. Tänakul (Toyota) on nüüd koos 240 punkti, lähimatel rivaalidel kuuekordsel maailmameistril Sebastien Ogieril (Citroen) 212 ja Thierry Neuville’il (Hyundai) 199 punkti.

Walesis haaras Tänak juhtohjad kümnenda kiiruskatse järel, hoidis konkurente mõne sekundi kaugusel lõpuni ja teenis maksimaalsed 25 + 5 punkti power stage’i eest. Lihtne arvutus näitab, et kui Tänaku auto ei lagune ja ta kahel viimasel rallil säästvalt sõidab, saab Eesti esimese absoluuutklassi rallimaailmameistri.
Kestavad Euroopa 2020. aasta jalgpallimeistrivõistluste alagrupiturniirid. Eestil on veel mängimata võõrsil Hollandiga, aga seis pole sugugi kiita, sest tabelist vaatab vastu üks nadi punktike ja kurb viimane koht Hollandi (15 punkti), Saksamaa (15), Põhja-Iirimaa (12) ja Valgevene (4) järel.

Viimati kohtus Eesti kodus ja võõrsil praegu klassilt meiega lähedase Valgevenega ning võõrustas Tallinnas neljakordset maailmameistit Saksamaad. Valgevenega püsiti Tallinnas normaalaja lõpuni 1:1 viigis, aga siis lasti üleajaminutil endale valus värav lüüa. Minskis suudeti aga 0:0 viik kätte saada, punkt teenida ja nullipoiste Läti ning San Marino seltskonnast pääseda.

Suur meediakära saatis Saksamaa Tallinna tulekut. Eelmises mängus sai Eesti suure 0:8 sauna, nüüd on eestlastel uus peatreener Karel Voolaid. Sakslased vajasid küll maksimumpunkte, aga neil oli pikk pingitäis vigastatud pallureid. Kohe mängu alguses jäid sakslased punase kaardi saanuina kümnekesi ja Eesti suutis poolajavileni oma puuri kuiva hoida. Siis aga pandi saksa jalgpalliharidus taas maksma ning suruti Eesti ikka 3:0 võiduga vastu muru. Ei saa salata, et Eesti meeskonnal oli mitu teoreetilist väravavõimalustki, aga ometi ei mäleta ka paadunud poolehoidjad viimast mängu, milles eestlased oleks domineerinud ja mänguohje endi käes hoidnud. Viimati oldi head aastal 2012, kui löödi kümne mänguga 15 väravat ja jõuti EM valiksarja playoff’i. Aga lootus sureb teatavasti viimasena, uskugem siis meiegi, et Eesti vutikoondis peagi vastaste väravavõrke sahistama hakkab.

 

Enn Hallik