Šotimaal Glasgows peetud Euroopa lühiraja ujumismeistrivõistlustel eestlased küll päris tähti taevast alla ei toonud, aga kiitmist väärt ikkagi on. Nimelt sõideti kontinendi esivõistlustele vaid neljakesi, aga tuldi tagasi terve rea esikümnekohtadega, mis pole väikese riigi kohta sel maailma ühel populaarsemal spordialal üldse kehv.

Kõige tublim oli Daniel Zaitsev, kes uuendas 50 meetri liblikujumises Eesti rekordit nii eelujumises, poolfinaalis kui finaalis ja tuli 22,39 sekundiga neljandaks. Pronks jäi vaid 0,01 sekundi taha. Poolfinaalides ja finaalides ujusid ka Maria Romanjuk, Martin Allikvee ja Kregor Zirk.

Eesti on nüüd taasiseseisvumise järel teeninud Euroopa 25 meetri basseini meistrivõistlustel 12 hõbedat-pronksi, kulda kahjuks ei ühtegi. Kõik medalid on tulnud lühikeses vannis ja üks põhjus võib olla 50 meetri basseinide vähesuses, teine treenerite spetsialiseerumises.

Nüüd seisab Kregor Zirgil ees ujumise uue mailmaliiga finaal Los Angeleses, seejärel hakkavad ujujad valmistuma 2020. aasta olümpianormide ründamiseks. Need on kõrged, praegu on Eestil vaid kaks nn riigi kvoodi olümpiapääset, üks nais- ja teine meesujujale.

Kui juba jutt olümpiale läks, siis praeguse seisuga on Eestist Tokyosse asja 11 sportlasel – juba nimetatud veel nimetuil ujujail, samuti riigi kvoodiga kahel maanteeratturil, nimeliselt kergejõustiku kümnevõistlejatel Maicel Uibol ja Johannes Ermil ning odaviskaja Magnus Kirdil, maadlejatel Heiki Nabil ja Epp Mäel ning purjetajatel Ingrid Puustal ja Karl-Martin Rammol. Ent kõigi olümpiaalade kvalifikatsiooninormide täitmise kõrgaeg on kevadel alles ees, Eesti Olümpiakomitee spordidirektori Martti Raju arvates pääseb Tokyo olümpiale kuni 40 Eesti sportlast.

Olümpiaga seoses on põhjust rääkida ka rahast. Nimelt kinnitas riigi spordi katusorganisatsioon Eesti Olümpiakomitee hiljuti oma 2020. aasta eelarve ja see on 15 protsenti tänavusest suurem ning kokku 14,4 miljonit eurot. Kuna tegemist on suveolümpia aastaga, siis panustatakse kõige rohkem tippsporti – see raha suureneb kahe miljoni võrra ja on kokku ligi seitse miljonit eurot. Loodetavasti on riigi toest ka kasu ja Eesti parimad spordipojad ning -tütred annavad endast olümpiaareenidel parima. Pöidlahoidjad ootavad eneseületust ja kui sellega peaks kaasnema medal, siis seda uhkem!

Aga enne kui järgmist aastat planeerida, tuleb käesolev ära lõpetada. Jälle on ukse all tulised vaidlused Eesti aasta sportlaste väljasõelumisel. Jälle jagatakse nii asjatundjate, ajakirjanike kui tugitoolisportlaste seas maid ja puid, kas valida tuleb medali värvi ja suurvõistluse koha järgi või hinnata eelkõige sportlase kuvandit ehk populaarsust. Kas pidada lugu klassikalisest spordist või hinnata pigem uusi ja nišispordialasid. Ja nii edasi.

Aga kelle vahel on tänavu valida? Naistest kindlasti aasta alguses rennisõidus maailmameistriks tulnud trikisuusataja Kelly Sildaru, hooaja esimesel poolel hiilgavalt mänginud ja maailma 14. tennisistiks tõusnud Anett Kontaveidi ning maadluse MM-pronksi Epp Mäe vahel. Meeste seas on kahe esimese valik veel raskem – kas autorallis prantslaste 16aastase hegemoonia lõpetanud ja esimese eestlasena maailmameistriks tulnud Ott Tänak või odaviske MM-hõbe ja hooaja edetabeli liider Magnus Kirt? Üht vedas edasi kiireim ralliauto (mida tuli muidugi ka teel hoida!), aga on ikkagi fännide jumalus ja ilmameister (küll vaid kümnekonna rivaali seas), teine on vaid hõbedamees, aga kui palju on odaviskajal maailmas konkurente? Kümneid tuhandeid. Eks rahvas otsusta, vox populi.

Mis puutub parimasse võistkonda, siis siin pole kahtlust, Ott Tänak koos kaardilugeja Martin Järveojaga on väljaspool konkurentsi.

Eestis lund veel pole, sajab vihma ja ulub kõle tuul. Ühe sõnaga on sügav sügis ja kaamos, mida jõuluootus pisitasa leevendama hakkab. Spordisõpradegi jalad ja pilgud viivad praegu rohkem soojadesse saalidesse. Kodused korv- ja võrkpalliliigad on täies hoos, aga rohkem teeb rõõmu fakt, et Euroopa võrkpallimeistrite liigas ehk Vana Maailma kõrgeimas sarjas mängib tänavu koguni neli eestlast ehk rohkem, kui kunagi varem. Itaalia Perugia meeskonnas, keda peetakse liiga üheks favoriidiks, pallib nurgaründaja Robert Täht. Saksamaa Friedrichafeni klubi särgis on teine eestlasest nurgaründaja Martti Juhkami, Prantsusmaa Toursi temporündajana esineb Timo Tammemaa ja Belgia Maaseiki klubiga mängib meistrite liigat teine Eesti koondise temporündaja Andri Aganits. Au Mart Poomile ja Ragnar Klavanile, kes ainsate eestlastest jalgpalluritena on oma ala Euroopa Meistrite liigas osalenud, aga võrkpallurid on ikka väga tublid! Mis aga Klavanisse puutub, siis praegu mängib ta Itaalia kõrgliiga Cagliari meeskonnas, keda saadab eestlase toel klubi ajaloo erakordne edu. Kaotust pole tuntud 13 viimases mängus, Cagliari püsib Itaalia meistrivõistluste medalikonkurentsis.

Ookeani tagant Eestisse jõudnud spordisõnumeist on nukraim ameerika jalgpalluri Margus Hundiga seotu. Hunt teeb oma karjääri edukaimat hooaega, tema meeskond Indianapolis Colts alustas NFL hooaega hästi. Paraku kiskus edasine kiiva ja viimatine 35:38 kaotus Tampa Bay Buccaneersile tähendas, et play-off’ist tuleb Coltsil koos Hundiga suu puhtaks pühkida.

Enn Hallik