Eesti parimal tennisistil, WTA ehk maailma jooksvas edetabelis praegu 22. real oleval Anett Kontaveidil avanes aasta esimese Grand Slam turniiri Australian Openi järel (jõudis seal esmakordselt 8 parema sekka, kus kaotas WTA 3. mängijale Simona Halepile 1:6, 1:6) võimalus demonstreerida oma klassi ka kodustele pöidlahoidjatele.

Tallinnas peetud Fed Cupi ehk riikide naiskondade mitteametlike maailmameistrivõistluste esiliiga Euro-Aafrika tsoonis kohtus Eesti Kreeka, Itaalia ja Austriaga. Kreeklannadele ja itaallannadele kaotati 1:2, sest punkte tõi vaid Kontaveit. Austriat võideti 2:1, kuna oma üksikmängu võitis ka 20aastane Jelena Malõgina WTA 553.).

Grupis teiseks tulnud eestlannad kohtusid järgmises faasis tugeva Ukrainaga ja ehkki kaotasid 1:2 ning maailmaliiga üleminekumängudele ei pääsenud, pakkus Kontaveit kõrgetasemelise esituse, võistluslikkuse ja võiduga 6:3, 6:7, 6:2 maailma neljanda reketi Elina Svitolina üle meeldejääva etenduse.

 

Ütles pärast, et niisugust kodurahva kaasaelamist polegi veel kogenud. Publiku vaimustus  kergitas tõesti tennisehalli katust.

Kas tulemust mõjutas Kaia Kanepi (WTA 99.) eemale jätmine? Võis olla küll, sest Kaia oli terve, vormis ja tahtis üle tüki aja jälle Eestit esindada.

 

Paraku maksti talle Eesti Tenniseliidust kätte varasemaid äraütlemisi ja Eesti nimel mängimise eest suure raha küsimisi ning oli see õiglane või väiklane, jääb iga arvaja enda otsustada.

Lume ja jääga on Eestis just nii, nagu on. Täpsemalt öeldes pole tänavu kumbagi. Ära jääb igatalvine spordilaulupidu Tartu Suusamaraton, mitmendat korda pidi Otepää loobuma Põhja kahevõistluse maailma karikavõistluste etapi korraldamisest.

 

Löögi all on ka veebruari lõpus Otepääl toimuma määratud Euroopa laskesuusatamise meistrivõistlused.

 

Loodetakse küll, et üks korralik külmaperiood ju ikka peab tulema ja viimase õlekõrrena laenatakse Poolast tehnikaime lumekonteiner, mis suudab (kallilt muidugi!) kunstlund teha ka plusskraadides ilmaga.

 

Ei imesta, kui spordihull Eesti järgmiseks aastaks endalegi selle vähemalt miljon eurot maksva lumemasina ostab.

 

Mis aga juba selleks pühapäevaks plaanitud Tartu suusamaratoni puutub, siis selle asemel pakutakse võimalust juubelit (esimene Tartu maraton toimus 50 aastat tagasi!) tähistada matkaga Otepäält Käärikule.

Kui Maarjamaal lund pole, ei tähenda see veel, et talispordiga üldse ei tegeldaks.

 

Kõik toimub lihtsalt mujal. Eesti spordi imelaps Kelly Sildaru üritas võistelda USAs Dew Touril, aga läks veidi nihu.

 

Esmalt segas Colorados lumetorm, siis kukkus meie neiu treeningul, tegi põlvele veidi viga ja loobus nii renni- kui pargisõidust. Ees on ju veel noorte MM, Euroopa X Games ja viimane MK-etapp.

Eesti parim meeskiiruisutaja Marten Liiv lõpetas hooaja Calgary kiirel rajal Eesti rekorditega nii 500 kui 1000 meetri distantsil.

 

Maailmameistrivõistlustele ta siiski ei kvalifitseerunud, seal stardib eestlastest vaid ühisstardis Saskia Alusalu.

Eesti noorendatud hokimeeskond mängis 2022. aasta taliolümpia kvalifikatsiooniturniiril, kaotades Inglismaal nii korraldajatele, Ungarile kui Rumeeniale.

Eesti tituleeritud naisvehklejad, kel praegu olümpiapiletite teemal selg vägagi vastu seina, võistlesid läinud nädalavahetusel MK-etapil Barcelonas.

 

Läks nii ja naa.

 

Kõigepealt tegi koondise esinumbriks tõusnud Katrina Lehis hiilgava individuaalvõistluse, alistades teiste seas ka maailma esinumbri rumeenlanna Ana Maria Popescu, ja tõustes elus esimest korda MK-etapi poodiumi kõrgeimale astmele.

Sellega tõstis Lehis märgatavalt oma šanssi individuaalselt suvel Tokyo olümpial võistelda, aga naiskonna Tokyo pilet tähendaks Eestile koguni kolme individuaalturniiri piletit ja selles osas said eestlannad Barcelonas külma duši. 1/8 finaalis tuli ootamatu kaotus Ungarilt, hiljem veel teine Saksamaalt.

 

Olümpiale saab valemi (edetabeli neli paremat pluss iga ilmajao esimene eeldusel, et ollakse maailma 16 parema seas) järgi vaid kaheksa epeenaiskonda ja Eesti on vägagi trippide peal. Meenutagem, viimati oldi olümpial 1996. aastal Atlantas.

Häid uudiseid on pakkunud Eesti kergejõustiklased-mitmevõistlejad.

 

Kõigepealt kogus suureks tulevikulootuseks peetav Johannes Erm USAs tudengite võistlustel seitsmevõistluse isikliku rekordi ja seni maailma hooaja tippmargina püsiva 6114 punkti.

 

Talle sekundeeris samal võistlusel 6019 punkti teinud Karel Tilga.

 

Viimatisel nädalavahetusel Tallinnas korraldatud rahvusvahelisel mitmevõistlusel üllatas tõsiselt üldsusele seni tundmatu 22a Saaremaa atleet Risto Lillemets, kes kogus Eesti meistriks tulles 5996 punkti ja edestas ka korraks Bahamalt kodumaale põiganud suvise MMi kümnevõistluse hõbedameest Maicel Uibot!

 

Enn Hallik