Autoralliusku Eesti, kel murdu nii fänne kui võimsaima WRC klassi kehtivad maailmameistrid Ott Tänak ja Martin Järveoja, võib tänavuste eriliste olude laineharjal juba kuu aja pärast saada maailmameistrivõistluste etapi, mille korraldamisest on salamisi ammu unistatud.

Covid-19 viiruse pandeemia eel suudeti korraldada vaid Monte Carlo, Rootsi ja Mehhiko rallid, neistki kaks viimast säästuversioonis.

 

Edasi tulid lukku läinud maailmast vaid cancel-teated – Tšiili, Portugal, Keenia, Soome, Uus-Meremaa ja viimati Wales tõstsid MM-etappide korraldajaina käed üles.

 

Veel on kirjas edasilükatud Argentina ja Sardiinia ning kalendrijärgsed Türgi, Saksamaa ja Jaapani rallid, aga järjest süveneb kahtlus, et needki on löögi all.

Ometi sügelevad rallimeeste käed rooli järele, tehasemeeskonnad tahavad MMi jätkata, fännid võidusõitu nautida ja rahvusvaheline autospordiföderatsioon FIA tänavused tiitlid siiski välja jagada.

 

Nii otsitakse võimalusi, et vähemalt seitse etappi ikka ära teha, ja vaadatakse, kes hädast välja aitab.

 

Eestis on plaan USA firma DirtFish (Hyundai ja Ott Tänaku koostööpartner) vedamisel korraldada 7.-8. augustil tehasefirmade osavõtul ralli ja lähipäevil otsustatakse, kas saab sellest koguni MM-etapp!

 

Teised alternatiivsed korraldajamaad Eesti kõrval on Tšehhi ja Belgia.

 

Ott Tänak on kolme toimunud etapi järel alles viies, Lõuna-Eesti tuttavad tolmused kruusateed sobiksid talle seisu parandamiseks kindlasti hästi.

 

Eesti tundub ka muule rallieliidile sobivat üsna hästi, sest kiidetakse siinset korraldust, Toyota ralliautode tehas asub endiselt Tallinna külje all ja Tallinnas elavad Soome ässad Tommi Mäkinen, Teemu Suninen ja Kalle Rovanperä.

Eesti spordimaastiku viimaste nädalate enim kõneainet andnud sündmus oli Eesti Olümpiakomitee presidendi valimine.

 

Lõppvaatus ehk EOK enam kui sajaliikmelise täiskogu hääletus toimus erandkorras Kadrioru staadioni tribüünil, kus viirust aktsepteerides omavahel distantsi püüti hoida.

Kandidaate presidendi toolile oli kaks – neli viimast aastat Eesti sporti juhtinud suurärimees Urmas Sõõrumaa ja purjetamises koos kaksikvennaga kahel olümpial medali teeninud senine EOK asepresident Tõnu Tõniste.

 

Viimatinimetatu esinemine oli sümpaatne, tema programmis oli huvitavaid ja uudseid ideid, ometi uskusid valijad Sõõrumaa läbilöögivõimeid rohkem ja valisid ta häältega 83:38 veel neljaks aastaks EOK presidendiks.

 

Sõõrumaa senise ametiaja faktid, kus nii spordiüritusi, neil osalejaid kui Eesti spordis kasutatav raha on kasvanud peaaegu kahekordseks, oli ka raske mitte tähele panna.

 

Küll oli üllatav, et järgmise ametiaja riigitoe nimel tõi Sõõrumaa oma meeskonda ehk EOK täitevkomiteesse seninägematult palju spordikaugeid poliitikuid.

Aga riigi ja spordi seostest jätkame. Teadupärast seiskus 12. märtsil eriolukorra väljakuulutamisega Eestis kogu spordielu.

 

Sealhulgas ka publikurohked pallimänguliigad. Klubid kaotasid piletitulu ja sponsoreid, samas püsikulud, maksud ja palgad tuli ikka tasuda.

 

Raskesse finantsseisu jäänud pallimänguklubidele tuli riik appi – riigi pooleli jäänud meistrivõistluste kompenseerimiseks anti jalgpalliliidule 520 000 eurot, korvpalliliidule 400 000 ja võrkpalliliidule üle 200 000 euro.

 

Loodetavasti jõuab see abi alaliidu kontoritest klubidesse, kes peavad järgmisel hooajal arvestama umbes 30% väiksema eelarvega ja ilmselt saama kallite leegionäride palkamise asemel hakkama oma noorte sportlastega.

 

Mis tähendab, et kaose toonud viirusest võib kodusele kasvulavale tähelepanu pööramise läbi isegi kasu olla.

Spordielu Eestis siiski tasapisi vabaneb piirangutest ja surutisest.

 

Jalgpalliliigad käivad täie hooga (küll publikuta), mitme ala rahvuskoondised on kogunenud esimestele ühistreeningutele, lahti läksid nii Eesti rannavolle kui tennise GP sarjad.

 

Avastardi tegid ka Eestile viimastel kümnenditel kuulsust toonud sõudjad.

 

Traditsioonilisel Emajõe karikavõistlusel, mil summeeritakse kahe päeva kahe ja nelja kilomeetri distantside ajad, osutus meestest võitjaks kümnekonna tiitlivõistluste medaliga pärjatud Allar Raja.

 

Sõudjad valmistuvad sügisesteks Euroopa meistrivõistlusteks uue peatreeneri soomlase Veikko Sinisalo käe all.

Mitmed Eesti tippsportlased otsivad aga praegu arenguks või karjääri jätkamiseks eriti hoolega väljundit piiri taga.

 

Korvpallikoondislased Siim-Sander Vene ja Janari Jõesaar hakkavad mängima Hispaania meistriliigas, kahevõistlejad eesotsas Kristjan Ilvesega valmistuvad pikalt resideeruma Norras, suusahüppajatest läheb Arti Aigro Soome ja Kevin Maltsev Sloveeniasse.

 

Mis puutub murdmaasuusatamisse, siis on Eesti senine kultusala dopinguskandaalide järel kahanenud vaid kaheliikmeliseks (Marko Kilp ja Alvar Johannes Alev) meeste koondiseks, kellele otsitakse konkursiga uut peatreenerit.

Huvitaval võistlusel osales hiljuti kergejõustiku mulluse MMi kümnevõistlushõbe Maicel Uibo.

 

Maailmarekordimees Kevin Mayer tegi oma stardid kodusel Prantsusmaal, maailmameister Niklas Kaul Saksamaal ja Maicel Uibo USAs.

 

Virtuaalsel jõuproovil võisteldi teivashüppes, kuulitõukes ja joonejooksus.

 

Kõik kolm kiitsid selle ebahariliku jõuproovi, mille võitis Mayer Kauli ja Uibo ees, huvitavaks treeninguvahelduseks.

Enn Hallik
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.