Kuri koroonaviirus mängiski autoralli maailmameistrivõistluste ühe etapi valitsevate ilmameistrite Ott Tänaku ja Martin Järveoja kodumaale.

 

Tänavune ralli MM oli kavandatud ligi paarikümne etapiga, aga pidada suudeti enne pandeemia puhkemist neist vaid kolm poolpidust võistlust Monte Carlos, Rootsis ja Mehhikos.

 

Siis läks maailm lukku.

 

Ometi püsis autospordi maailmaliidu FIA soov võistlus siiski pidada ja medalid jagada ning hakati otsima lahendusi.

 

Üks läbi aastate end korraldajana tõestanu oli Eesti ja nii on nüüd fakt, et 4.-6. septembril peetakse Tartus ja Lõuna-Eesti kruusateedel MM-võistlusi.

Ideele asus vähemalt 2,5 miljoni euroga taha ka Eesti valitsus ja praegu käivad ettevalmistustööd täie rauaga.

 

Ralli keskus ja park on Raadil Eesti Rahva Muuseumi ees ja muuseumirahvas mõistagi loodab, et rallikaravani inimesed ka nende majast läbi astuvad ning Eesti kohta veidi targemaks saavad.

 

Suured tööd on ka kiiruskatsete 232 kilomeetril, kus kruusateid lihvitakse, parandatakse, tehakse kohati ohutumaiks, kohati atraktiivsemateks, isegi trampliinideks.

 

Möllu ja tavaelu segadust sealkandis muidugi on, aga mõnel talumehel, kelle külatee ralli jaoks uueks ehitatakse, veab.

Meedias arutatakse, kuhu ralli MM-etapp Eestis toimunud suurte spordivõistluste skaalas paigutada.

 

Üldine arvamus on, et 1980. aasta olümpia Tallinna purjeregatt oli vähemalt nime poolest suurim, tänapäeva spordi sotsiaalmeedialajastusi arvestades on väga suured üritused olnud iga-aastased rulatrikitajate ja BMX ratturite ekstreemspordivõistlused Simple Session, aga autoralli maailmameistrivõistluste etapp arvatavalt kuni 80 miljoni jälgijaga kogu maailmas on ka väga kõva sõna. Eesti aasta sündmus.

Seda, kuidas rallihull Eesti oma maailmameistreid kodutanumal kihutamas näha tahab, peegeldab ka huvi ralliaegse majutuse vastu.

 

Hinnad on tõusnud sellistesse kõrgustesse, mis paneb ahhetama – näiteks küsitakse Otepääl kahe inimese kahe öö korteri eest koguni 7000 eurot!

 

Muidugi, küsida võib kõike, kas selle hinna eest ka võtjaid on…

Aga mida teevad rallimehed ise?

 

Ott Tänak sõitis jalga soojaks Viru rallil, mille muidugi ülekaalukalt võitis, tema kaardilugeja Martin Järveoja sikutas vabal päeval köit ja tuli sellel rahvuslikul spordialal koos kunagise sumohiiu Baruto, nüüdse riigikogulase Kaido Höövelsoniga Eesti meistriks.

 

Närv peaks nii Otil kui Martinil olema puhanud ja neil on kõik eeldused koduteede ja -publiku toel MM-tabelis seisusele mittevastavalt viiendalt realt kõrgemale tõusta.

Eriline aeg sünnitab erilisi ideid ja lahendusi.

 

Sport küll kogub Eestis tasapisi jälle hoogu – käivad pallimängukoondiste laagrid, peetakse võistlusi ja lubatakse tribüünidele piiratud koguses publikut, aga suurte massiürituste puhul on korraldajad siiski ettevaatlikud.

 

Nii on tänavu virtuaalsed Jüri Jaansoni kahe silla jooks Pärnus ja septembrikuine kõigi distantside peale kokku peaaegu 20 000 osalejaga Tallinna maraton.

 

Joosta võib ükskõik kus ja millal, korraldajatele tuleb saata soorituse tõestus ja siis potsatab mõne aja pärast postkasti osalejamedal.

 

Tänavu tulid Tallinna maratoni korraldajad välja ühe päris suure uuendusena, pakkudes täismaraton (42,195 km) combot.

 

Mis tähendab, et septembri jooksul võib soovikohastes juppides (miinimum 4,2 km) maratoni läbida ja medali teenida.

 

Eks see niisugune kehva mehe maraton ole ja veidi päris- ehk ühtjutti läbitavaid maratone riiva, aga nagu öeldakse on pool muna parem kui tühi koor ja raskel ajal, kui viiruseoht suur, ka ritsikas karbonaad.

 

Nende ridade kirjutaja igatahes kavatseb combo ära teha.

Juttu oli erilisest ajast, aga on taas saame kirjutada erilistest inimestest.

 

Ultrasportlane Rait Ratasepp teatavasti läbis sügisel Fuerteventura saarel 40 päeva järjest täistriatloni (3,8 km ujumist, 180 km rattasõitu, 42,195 km jooksu).

 

Nüüd ei saa ta hing jälle rahu ja mees on pannud endale uued eesmärgid.

 

Kõigepealt kavatseb Ratasepp joosta Eestis 20 päeva järjest maratoni, sealjuures iga päev ajaga alla 3 tunni.

 

Võrdluseks – Eestis suutis mullu seda aega joosta vaid 100 inimest.

 

Aga need maratonid on talle vaid ettevalmistus selleks, et oktoobris jahtida Prantsusmaal viiekordse ultratriatloni maailmarekordit.

 

Kõigepealt ujutakse 19 kilomeetrit, siis sõidetakse jalgrattaga 900 kilomeetrit ja lõpuks joostakse 211 kilomeetrit.

 

Seda kõike ühtejutti (muidugi võib ka puhata ja isegi magada, aga kell käib kogu aeg) ning Ratasepp tahab jõuda finišisse 70 tunni ehk veidi vähem kui kolme ööpäevaga.

Ratasepp pole paraku ainus, kes väga raskete katsumustega tähelepanu pälvib.

 

Eesti parim pikamaasuusataja Mart Kevin Põlluste võttis ette rullsuuskadel ringi ümber Eesti.

 

Alustas ja lõpetas Tartus, põikas ka Hiiu- ja Saaremaale ning kaheksa päevaga oli 1004 kilomeetrit pikk sõit tehtud.

Teistmoodi aasta peegeldub võistlustulemusteski.

 

Eesti mitmevõistleja Taavi Tšernjavski sai Rakvere kümnevõistluses kirja 8086 punkti, millega on nüüd Eesti kõigi aegade edetabelis 17. mees ja võistlusvaesel koroona-aastal üllatuslikult maailma jooksva edetabeli liider!

Enn Hallik