Vaatamata Covid-19 viirusest tingitud sordiini all elamisele on Eesti sportlased üritanud ennast vormis hoida ja nautinud raskeid olusid trotsides ka võistlemist.

 

Nälg areenile saada on suur, sellest sünnib ka toredaid õnnestumisi.

 

Aga seis on väga raske, nende ridade kirjutamise aegu pandi Eesti riik ja kogu sport kuuks ajaks lukku.  

Viimastest suurvõistlustest pakkusid rõõmu Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus Poolas Torunis.

 

Medalit küll seekord ei tulnud, aga seitsmevõistleja Risto Lillemets teenis 6055 punktiga (-31 punkti isikliku margiga) viienda koha, olles vahepeal isegi pronksisoosikute seas.

 

Ajalugu tegi Karl Erik Nazarov, olles läbi ajaloo esimene eestlane, kes jooksis täiskasvanute olümpia, maailma või maailmajao meistrivõistluste sprindifinaalis.

 

Nazarov püstitas Torunis 60 meetri jooksu poolfinaalis Eesti rekordi 6,62, finaalis jäi tema laeks seitsmes koht.

 

Tublid olid ka 60 m tõkkejooksu poolfinaali jõudnud Keiso Pedriks ja kõrgushüppes isiklikku rekordit 1.87 korranud Lilian Turban.

Samal ajal peeti Saksamaal Oberstdorfis Põhja suusaalade maailmameistrivõistlused.

 

Eestlased medalipretendentide sekka ei kuulunud, aga oma lati alt läbi ka ei jooksnud.

 

Kõige tublim oli kahevõistleja Kristjan Ilves, kes sai suure mäe hüpetest ja 10 km murdmaasõidust koosnenud võistlusel 11. koha ning tõi koos noorema venna Andreasega kahevõistluse paarissprindis Eesti finišisse kaheksandana.

 

Marko Kilp sai murdmaasuusatamise klassikasprindis 20. koha, suusahüppaja Artti Aigro oli suurel mäel 25., mis on Eesti suusalendurite parim koht MM-idel.

Kui niinimetatud klassikalistel suusaaladel on eestlased parimal juhul tublid keskmikud, siis niši poole kalduvas suusaorienteerumises võitis Daisy Kudre Eestile tänavuse aasta kaks esimest täiskasvanute maailmameistri tiitlit.

 

Mitmekümne osalejariigiga MM peeti Otepää metsades, Kudre võitis nii sprindi kui pika raja, sai jälitussõidus hõbeda ja teatevõistluses koos Mattias Jaamaga pronksi.

Väga rõõmustavalt on aasta esimestel kuudel mänginud Eesti kaks paremat tennisisti Anett Kontaveit (praegu WTA 24.) ja Kaia Kanepi (WTA 62.).

 

Austraalia Grand Slam turniiri eel pidi koroonahaigega ühes lennukis lennanud Kontaveit kaks nädalat Melbourne’s hotellitoa seinu vahtima, ometi mängis ta hästi koroonavangis istunute nn soojendusturniiril ja tegi kolm head mängu ka Austraalia lahtistel meistrivõistlustel.

 

Treeningupaus siiski mõjus, kolmandas ringis kaotanud Kontaveit kurtis meeletut väsimustunnet.

 

Anett puhkas, harjutas ja jätkas suurepäraselt Qataris WTA Total 500 kõrgetasemelisel turniiril, kus purustas avaringis tänavuse Australian Openi finalisti Jennifer Brady (WTA 13.) 6:1, 6:2 ja teises ringis maailma mõne aja taguse esinumbri Angelique Kerberi samuti tunniga 6:1, 6:4.

 

Veerandfinaalis tuli tunnistada hilisema turniirivõitja Petra Kvitova (WTA 10.) 3:6, 6:3, 2:6 paremust. Qatari järel mängib Kontaveit praegu Dubais.

Iginoor Kaia Kanepi jõudis Australian Openil samuti kolmandasse ringi, sealjuures šokeerides Autraalia lahtiste mullust võitjat ja maailma neljandat reketit Sofia Keninit jõudemonstratsiooniga 6:3, 6:2.

 

Kanepi mängib praegu nagu Kontaveitki Dubais, võitis kvalifikatsioonis kaks mängu ja jõudis põhiturniirile, kus kahjuks avaringis kaotas.

 

Nagu öeldakse – vorm on ajutine, klass on igavene!

Kui autoralli mullused maailmameistrivõistlused viidi läbi vaid poolte etappidega ja neilgi oli tunamullusel maailmameistril

 

Ott Tänakul palju segavaid muresid, siis tänavu said Tänak ning tema kaardilugeja Martin Järveoja kirja esimese etapivõidu.

 

WRC-klassi autode MM algas küll tavakohaselt Monte Carlos, kus Ott nagu mullugi katkestas, aga Rootsi ralli asemel seekord Soomes Rovaniemis peetud teisel MMetapil olid Tänak ja Järveoja Hyundail selgelt valitsejad.

 

Võideti enamik kiiruskatseid, kontrolliti kogu võistlust ja nii tõusid eksmaailmameistritest eestlased kahe etapi järel MM-sarjas viiendale kohale.

Veidi varasematest spordisündmustest tasub jätkuvalt meelde tuletada Eesti korvpalli rahvuskoondise edu Euroopa 2022. aasta meistrivõistluste kvalifikatsiooniturniiril.

 

Eesti lunastas läbi ajaloo neljandat korda õiguse mängida maailmajao paremate finaalturniiril. Ja seda võrdluses, et meie lõunanaabrid lätlased selle pääsmeni ei jõudnud ning koguni maailma tippu kuuluvad leedulased sai lõppturniirile läbi suure õnne.

Eesti korvpallurid mängisid eelturniiri viimased mängud Venemaal Permis, üllatasid kõigepealt tugeva Itaalia 105:101 võitmisega ja kuigi kaotasid otsustavas mängus Põhja-Makedooniale 84:86, said siiski alagrupis Venemaa järel teise koha ning finaalturniiri pileti.

Eestis on taas tõusmas noor ujumistalent, vaid 14-aastane Eneli Jefimova.

 

Sillamäelt pärit neiu läks juba paari aasta eest elama ja harjutama Tallinna ning on nüüd püstitanud mitu Eesti täiskasvanute rekordit.

 

Neist ühe tegi ta 4 x 100 meetri kombineeritud teateujumises, kus üheks kaaslaseks Torontos sündinud, aga nüüd Tallinnas treeniv Aleksa Gold, hetkel parim Eesti passiga naisseliliujuja.

Kurbi uudiseid on kahjuks ka. Koroonaviirus on Eestis harvendanud ka tuntud spordimeeste ridu, näiteks lahkusid Eesti laskesuusatamise kauane eestvedaja Kalju Valgus ja lauatennisekohtunik, Tallinna aukodanik Toomas Kookla.

 

Küll mitte võrreldavalt, aga ikkagi nukker on tõdeda sedagi, et Eesti kaasaja üks kuulsamaid ja tituleeritumaid sportlasi, raskekaalumaadluse kahekordne maailmameister ja Londoni olümpia hõbe Heiki Nabi andis jaanuaris positiivse dopinguproovi.

 

Enn Hallik