Kunagi Eesti spordi „pühaks lehmaks“ kutsutud ja maailma- ning Euroopa meistrivõistlustel medaleid korjanud paarisaeruline neljamehepaat on viimasel ajal taas kas nüüd just glisseerima, aga peaaegu lendama hakanud.

 

Kõigepealt võitsid Jüri-Mikk Udam, Allar Raja, Tõnu Endrekson ja Kaspar Taimsoo uue peatreeneri soomlase Veikko Sinisalo käe all Euroopa meistrivõistlustel pronksmedali, läinud nädalavahetusel aga Horvaatias Zagrebis USA ning Poola ees maailma karikavõistluste tänavuse esimese etapi.

 

Kaks head võistlust andsid meestele kindlasti eneseusku, et kahe nädala pärast Luzernis suudetakse valikregatil napsata üks kahest veel saadaval olevast Tokyo olümpia pääsmest.

Eesti sõudeneliku pikk edutee kestis kuni 2016. aasta Rio de Janeiro olümpia ja 2017. aasta MM-regati pronksideni, siis algas neli aastat kestnud sügav mõõn, mil oldi tiitlivõistlustel lausa viimaste seas.

 

MK-sarjas teenisid end sõuderiigiks pidavad eestlased viimati etapivõidu 14 aastat tagasi (üheks oli praegu 41-aastane Endrekson), neljapaadi eelmisest etapivõidust on möödas koguni 16 aastat.

Samuti tuleb rõõmustada Eesti ainsa tasemel naismaadleja Epp Mäe viimatise edu üle.

 

Mäe teenis omal ajal hulga medaleid noorte ja juunioride MM- ning EM võistlustelt, tuli Eesti meistriks nii vabamaadluses, rannamaadluses, sumos kui judos.

 

Täiskasvanute suurtelt tiilivõistlustelt oli tal seni nii MM- kui EM-pronks ja nüüd 29-aastasena õnnestus siis ka esimene suur kuld võita.

 

Euroopa meistrivõistluste veerandfinaalis tuuseldas Mäe aser Sabrina Alijevat, poolfinaalis prantslanna Cynthia Vescani ja võitis finaalis varem kergemates kaaludes koguni maailmameistriks tulnud Natalia Vorobjovat.

 

Koroonapandeemia ajal koos treener Ahto Raskaga Soomest kodumaale kolimine on andnud Mäele treenituse ja emotsiooni, millega nüüd hea kõige kõrgema medali sooviga Tokyo olümpiale minna.

Uus siht on silme ees ka Eesti praegusaja parimal jäähokimängijal ja koondise kaptenil 26-aastasel Robert Roobal.

 

Tema hooaeg Soome liigas Jyväskylä meeskonnas möödus nii edukalt, et eestlane osutus liiga resultatiivsuselt teiseks meheks ja sai hiljuti pakkumise Venemaalt.

 

Sealne KHL ehk Contonental Hockey League on maailmas tugevuselt teine hokiliiga ja Roobale pani silma peale Tšerepovetsi Severstali meeskond.

Kui Rooba saab astuda sammukese oma unistuste täitumise poole, siis kahe aasta tagusel autoralli maailmameistril Ott Tänakul paraku praegu nii hästi ei lähe.

 

Ott ja tema kaardilugeja Martin Järveoja katkestasid maailmameistrivõistluste tänavusel avarallil Monte Carlos tehnikaprobleemide süül, võitsid teise etapi Soomes ja olid nüüd kolmandal etapi Horvaatias neljandad.

 

Neljandad on eestlased ka WRC-klassi MM-arvestuse kokkuvõttes.

 

Liidril, seitsmekordsel maailmameistril Sebastien Ogieril on juba 61 punkti, Tänakul vaid 40. Mis Horvaatias siis maailma kiireimaks autojuhiks kutsutava Tänakuga juhtus?

 

Ei midagi erilist – ei sõitnud ta kraavi, ei läinud ka auto katki, lihtsalt Ott ei leidnud seekord oma tavalist kontrollitult uljast kiirust üles ning ei saa ka ise aru, miks nii.

Järgmine MM-ralli algab 20. mail Portugalis, kokku on tänavu kavas tosin etappi ja kõik on veel lahti ning võimalik.

Võimalik oli alles hiljuti ka Eesti käsipallimeeskonnal, nimelt pääseda Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile.

 

Kvalifikatsiooni alagrupis koos Saksamaa, Austria ja Bosnia ning Hertsegoviinaga oli seis selline, et Eestil olnuks vaja kodus võita Austriat, aga see mängijate tehniliste praakide ning ilmselt ka rootslasest peatreener Thomas Sivertseni strateegiliste eksimuste süül ei juhtunud.

 

Eesti kaotas austerlastele kodus 27:31 ning seejärel võõrsil käsipalli suurriik Saksamaale suurelt 20:35 ja võis oma seekordsed unistused maha matta.

 

Kui selles valiktsüklis midagi ka head leida, siis oli see noore Karl Toomi esile kerkimine.

 

Toom tulistas Austriale ja Saksamaale kokku 20 väravat ehk eestlaste peaaegu pooled ja teenis järgmiseks hooajak lepingu käsipalli tippseltskonda Saksamaa Bundesligasse.

Kui (peagi loodetavasti ikka toimuvast) suveolümpiast Tokyos juba juttu oli, siis mõni nädal tagasi oli Eesti spordil üks ilus päev, mil selle suure spordipeo osalusnormi täitis kolm väga erilist sportlast.

 

Kõigepealt sai sellega hakkama Eesti ujumise imelaps, Sillamäelt pärit 14-aastane Eneli Jefimova, kes ujus Stockholmi lahtistel meistrivõistlustel 100 meetrit rinnuli 1.06,82ga, mis tähendas nii Eesti noorte, juunioride ja täiaskasvanute rekordit kui olümpia A-normi ületamist.

Teisena üllatas USAs õppiv ja treeniv 23-aastane kümnevõistleja Karel Tilga. 1964. aasta Tokyo olümpia hõbeda Rein Auna ja 2000. aasta Sydney mängude kullamehe Erki Noole mantlipärija kogus USAs, kus ta hiljuti üliõpilasmeistriks tuli, 8484 punkti.

 

See tähendas hetkel maailma edetabelijuhi positsiooni, Eesti kõigi aegade edetabeli viiendat kohta kui tänavuse olümpia normi ületamist.

 

Eestil, alati kõval kümnevõistlusemaal, on nüüd probleem valida kolm, keda Tokyosse saata – tippmehed on Maicel Uibo, Karel Tilga, Johannes Erm, Janek Õiglane, Karl-Robert Saluri, tõusev täht Risto Lillemets…

 

Ei usu, et maailmas on riik, kes viis viie vastu kümnevõistluses Eestit võidaks.

Kolmandana täitis sel imelisel päeval olümpianormi visaduse etalon, 37-aastane maratoonar Roman Fosti, kes sai Itaalias Sienas ajaks ka isiklikku rekordit märkiva 2:11.30.

Enn Hallik