Tanel Mahlakõiv

 

On 7. augusti varahommik kell 4.20, päikesevalgus proovib vägisi paksust pilvevaibast läbi tungida.

 

Akent avades puhub tuppa karged 15 soojakraadi, tavapärane Eesti suvi.

Oli see harjumatult valge Eesti suveöö või Tallinnas toimunud IRONMANi võistlus, mis lasi Tanel Mahlakõivul tol ööl magada vaid paar tundi.

 

Ärevus oli hinges ning isu polnud, kuid kaine mõistus ütles, et vajalik lihtsalt tuleb ära teha. “Süda oli paha, kuid teadsin, et pean sööma,” meenutab Tanel hommikust kaerahelbeputru mustikamoosiga.

Ärevus hinges oli igati õigustatud – ees oli ootamas esmakordselt täispikk triatlon – 3,8 kilomeetrit ujumist, 180,2  kilomeetrit rattasõitu ning lõpetuseks täispikk jooksumaraton – 42,2 kilomeetrit.

 

Seda kõike loomulikult ühtejutti. Igapäevaselt laboris teadlasena töötava Taneli jaoks tekitas see mõte parajat rahutust, kuid ilmselt on sel distantsil närv sees ka juba mitmekordsetel raudmeestel.

 

Ka ilmateade ei halastanud tol päeval raudmeesteks pürgijatele: varasemate päevade palav päike oli asendunud vihma ning raju tuulega. Aga kas teekond IRONMANiks peabki lihtne olema?

Kell 5 hommikul oli Tammsaare parki kogunenud juba suur hulk võistlejaid: joped seljas, ent tossude asemel olid plätud või hotellisussid varba otsas.

 

Külma ilma arvestades oli see üpris kentsakas vaatepilt, kuid kohe-kohe sõideti bussiga üheskoos võistluste stardipunkti ehk Harku järve äärde, kus jalatseid tarvis polnud. Sealt mindi juba otse vette.

“Adrenaliin teeb sellistel hetkedel alati imesid,” räägib Tanel, et ei pannud alguses järve külma vett üldse tähelegi.

 

“Kui olin juba mõnda aega ujunud, siis hakkas kohale jõudma, et vesi on päris külm,” kirjeldas ta suplust 17-kraadises vees.

 

Viitstardi sai Tanel koos viie kaasteelisega kell 06:51. Järves olles ei mõelnud Tanel aga kordagi, et ees on ootamas veel kuus tundi rattasõitu ning neli tundi jooksmist. “

 

Nüüd uju ja keskendu oma tehnikale,” korrutas ta iseendale. “Ei mõelnud kordagi pika päeva peale, vaid mul oli vaja jõuda järgmise poini ja siis järgmiseni …,” lausub Tanel.

Veest väljus ta tund ja 26 minutit hiljem, misjärel hakkas kohe tegelema esmapilgul lihtsana näiva ülesandega: seljast tuli võtta märg kalipso.

 

See aga osutus Taneli jaoks keskmisest suuremaks peavaluks – märg vammus ei tahtnud seljast tulla.

 

Pärast seda tuli selga ajada aga kuiv särk, mis osutus samuti tavapärasest keerulisemaks. “Nahk oli märg ning särk rullus mööda keha,” meenutab Tanel oma esimest vahetusala, kuhu kadusid kindlasti ka mõned väärtuslikud minutid.

 

“Siis veel kuivatasin hoolega varbaid, et sokid jalga panna, aga rattaga maanteele jõudes olid need juba läbimärjad,” vangutab ta rattadistantsi algust meenutades pead.

 

Rattarajaks oli 90-kilomeetrine ring, mida tuli läbida kahel korral.

 

Kulges see mõneti ka mööda rannikuala, mistõttu kimbutas sealsetel sirgetel lõikudel kõva meretuul.

 

“Alguses läksin väga kiiresti, 40 kilomeetrit tunnis, nagu rakett, aga siis oli ka tuul tagant,” meenutab Tanel, ent pidu kaua ei kestnud.

 

“Kui tuul oli vastu, tuli ennast rattal väga pisikeseks teha, et takistus oleks väiksem,” räägib ta. “Siis oli sihiks lihtsalt järgmine kurv ja lohutus, et seal enam tuul vastu ei ole.”

Vast kõige harjumatum ongi triatleetidel rattasõidust jooksmisele üleminek.

 

“See on tõesti naljakas, sest jalad on kuus tundi ringiratast liigutust teinud ja järsku tuleb hakata jooksma,” kirjeldas Tanel, kuidas vahetusalast väljudes oli nii mõnelgi võistlejal kentsakas jooksusamm. “Jalad tahavad tõusta hästi kõrgele, nagu ratta seljas, põlveni välja,” muheleb ta.

Jooksmine on ala, kus Tanel ennast kõige kindlamini tunneb, see on talle südamelähedaseks hobiks juba viimased 10 aastat.

 

10-kilomeetrine jooksurada kulges mööda Kalamaja, kuid põikas hetkeks ka Tallinna vanalinna.

 

“Vahepeal unistasin saiakestest, sest aeg-ajalt tuli  hea lõhn ninna,” räägib Tanel, et nurgapealsetest kohvikutest oli keeruline mööda joosta ning kiusatus seisma jääda ja üks magus amps teha, küllaltki suur.

Kõige raskem hetk tabas Tanelit 15. jooksukilomeetril.

 

“Siis mõtlesin esimest korda, et nüüd see juhtub, mu energia saabki otsa,” räägib ta.

 

Kuid taastumine toimus kiiresti, söögiks banaan ning mõned spordigeelid ning distantsi viimastel kilomeetritel pakatas ta taas energiast. Finišiaeg lubas tulla alla 12 tunni.

Vihm Tallinnas polnud aga lakanud sadamast, kõik kaasaelajad raja ääres olid vihmamantlites, termostassidega ja püüdsid endale sooja naha vahele saada.

 

Neist, kes lühikeste säärte ja käistega mööda sörkisid – nende nahas ei tahtnud ükski kaasaelaja olla.

“Natukene uskumatu tunne,” kirjeldas Tanel hetke, mil ületas finišijoone – 11 tundi 49 minutit ja 44 sekundit.

 

“Pärast lõppu oli imelik tühjus hinges,” kirjeldab Tanel, et see juhtub tihti pärast igat võistlust.

 

“Oled pikalt millekski valmistanud ja siis ongi see järsku  läbi,” räägib ta.

 

Pärast seda võistlust saab Tanel öelda – ta on nüüd IRONMAN.

Laura Kalam

 

LABORIST JOOKSURAJALE

 

Tanel Mahlakõiv (36) on suurema aja oma elust veetnud laboris – ta on viroloog ja immunoloog, kes omandas bakalaureuse kraadi geneetikas Tartu Ülikoolist.

 

Tema haridustee jätkus Prantsusmaal, Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides.

 

Suure osa oma karjäärist on Tanel tegelenud viirusnakkuste uurimisega.

 

Nende hulka kuuluvad erinevad hingamisteede ja seedesüsteemi patogeenid, seal hulgas ka gripiviirus ja SARS koroonaviirus.

 

Ühe aasta töötas Tanel ka Kesk-Aafrikas, uurides Ebola viirust.

 

Hetkel elab Tanel New Jersey’s, kus tegeleb rakuteraapiate arendamisega nii kasvajate kui ka nakkushaiguste raviks.

Aja, mis teaduse kõrvalt aga üle jääb, veedab Tanel ujulas, rattaga maanteel või metsarajal joostes.

 

Just jooksmisega on ta neist kolmest kõige kauem tegelenud.

 

Peamiselt on ta jooksnud erinevaid maratone.

 

Jooks on see tema jaoks omamoodi vabastav tegevus.

 

Viimasel paaril aastal on ta enda jaoks leidnud aga ka ujumise ning rattasõidu.

 

Just seetõttu tunduski IRONMAN tema jaoks uus ja põnev väljakutse, mille suunas püüelda.

 

Saab ju kõik kolm hobi ühendada.

 

Nüüd võib ta uhkusega öelda –  lisaks saavutustele teadusmaailmas, on Tanel nüüd ka  IRONMAN.

 

 

Mis on IRONMAN?

Raudmeesteks kutsutakse kõiki vapraid spordisõpru, kes on läbinud täispika IRONMANi triatloni ehk 3,8 kilomeetrit ujumist, 180,2 km rattasõitu ning 42,2 km jooksmist.

 

Kuigi triatloniga hakati tegelema 1974. aastal, võeti esimest korda täispikal IRONMANi distantsil mõõtu neli aastat hiljem.

 

Tänu pikkadele distantsidele peetaksegi täispikka IRONMANi maailma üheks kõige raskemaks ühepäevaseks võistluseks.

Kõige kuulsam IRONMAN toimub igal aastal Hawaiil, kus jagatakse ühtlasi välja ka maailmameistritiitlid.

 

Viimastel aastatel on aina rohkem populaarsust kogumas aga ka raudmehe võistlus Tallinnas.

 

Tänavu võttis Eesti pealinnas erinevatel distantsidel mõõtu 2900 sportlast 59 riigist.