Nagu kombeks, valiti rahva, spordialaliitude ja spordiajakirjanike arvamusi summeerides välja ka Eesti 2021. aasta sportlased.

 

Kas parimad, hinnatumad, populaarsemad, on alati vaidluse teema, sest sageli tuleb võrrelda raskesti võrreldavat.

Seekord oli tõsisem intriig aasta naissportlase selgitamisel.

 

Rahvas eelistas WTA aastalõputurniiriga maailma seitsmendaks tennisenaiseks tõusnud ja ka muidu igati kukupaid Anett Kontaveiti, ent alaliidud ja kirjatsurad hääletasid siiski võitjaks Tokyo olümpial epeevehklemises individuaalpronksi ning ankrunaisena naiskonnakulla võitnud Katrina Lehise.

 

Sama intriig jätkus aasta treeneri valimisel – rahvahääletus eelistas Kontaveidi venelasest treenerit Dmitri Tursunovi, ent kahe ülejäänud hääletusbloki tulemusel sai siingi võidu kuldse vehklemisnaiskonna juhendaja Kaido Kaabermaa.

 

Nende faktide järel pole vist raske arvata, et ka aasta parima võistkonna kuldne Kristjani kuju läks epeenaiskonnale Katrina Lehis, Julia Beljajeva, Erika Kirpu ja Irina Embrich.

Aasta parima meessportlase tiitel kuulus Tokyo olümpial läbi aegade kiireimas 400 meetri tõkkejooksufinaalis Eesti rekordiga seitsmendaks tulnud Rasmus Mägile.

 

Aasta noorsportlase autasu sai tollal veel 14-aastane ujumistalent, täiskasvanute EM-hõbe Eneli Jefimova.

Aasta läinud, mullune lumi mäletatud, tähtsam, et uued väljakutsed ja võimalused ees.

 

Juba 2. veebruaril avatakse Pekingis järjekordsed taliolümpiamängud.

 

Kolm nädalat mängudeni tähendab seda, et veel on sportlastel viimane võimalus olümpiapileteid lunastada ja oma loodetavasti targalt kasvatatud võistlusmusklile ning vaimule peenlihvi anda.

Eesti delegatsiooni järjest suuremaks lootuseks on kahtlemata vigursuusataja Kelly Sildaru.

 

Viimaste uudiste valguses on ta, kui tervisega midagi ei juhtu (nagu eelmise olümpia eel, mil Kelly oli pargisõidus enne kukkumist ja vigastust selgelt maailma parim) ja võistlus ikka toimub (ilm, koroona…) kindel medalipretendent nii pargi- kui rennisõidus.

 

Oma trumpalal pargisõidus on ta võitnud mõlemad selle talve MK-etapid, rennisõidus jäänud USAs Dew Touril ja MK-etapil Mammoth Mountainil alla vaid uuele maailmatähele hiinlanna Eileen Gule.

 

Enne olümpiat toimuvad Colorados Aspenis veel iga-aastased X-mängud, kus paljukordne võitja Kelly Sildaru osaleb nii rennis kui pargis ja siis saavad jõuvahekorrad veel selgemalt paika.

Endiselt on järgmised lootused kiiruisutaja Marten Liivil ja kahevõistleja Kristjan Ilvesel.

 

Liiv oli mõned nädalad tagasi Calgary MK-etapil oma meelisdistantsil 1000 meetris Eesti rekordi lähedase ajaga viies ning tõdes, et briljantse sõiduga võiks ta olümpial ka esikolmikus olla.

 

Paraku juhtus Marteniga hiljuti Hollandis rattatreeningul õnnetus ja jalavigastuse süül ei saanud ta osaleda Heerenveenis üksikdistantside Euroopa meistrivõistlustel.

 

Võimalik medal jäi saamata, aga loodetavasti paraneb ja puhkab Marten Liiv olümpiaks end heasse seisu.

Kahevõistleja Kristjan Ilvesega on seis sama nagu Liiviga.

 

Kui ta teeb hüppemäel briljantse soorituse ja saab eduga suusarajale, võib Kristjan olümpial koguni medalile tulla.

 

Kehva hüppe järel pole tal šanssi, sest suusarajal on paljud temast kiiremad.

Eesti laskesuusatajatest on sel hooajal end tippvõimelisematena näidanud Tuuli Tomingas ja Rene Zahkna.

 

Viimati oli Zahkna Oberhofi MK-etapil 10 km sprindis elu parimana 17., aga meeste poole pealt on praegu põletav küsimus tõusta rahvuste karika punktiarvestuses 20 parema riigi sekka ja teenida sellega neljandale mehele, ühtlasi teatenelikule olümpiakoht.

 

Ees on veel kaks MK-etappi, Eesti on esimesena joone all, aga püütavas kauguses on nii Jaapan kui Slovakkia.

Eesti kaks olümpiaks valmistuvat suusahüppajat Artti Aigro ja Kevin Maltsev osalesid aastavahetuse traditsioonilisel Euroopa nelja hüppemäe turneel.

 

Ei saa öelda, et nad mingit säravat tulemust oleksid näidanud, aga pääsesid tavaliselt kvalifikatsioonist edasi ja lõpetasid kohtadel viiendas kümnes. Olümpial saab ainult paremini minna.

Kõige lähemalt väga head talisporti näeb Eesti spordipublik juba sel nädalal, kui Tallinnas Tondiraba jäähallis võistleb Euroopa iluuisutamisparemik.

 

Kontinendi meistrivõistlustel osaleb näiteks ülitugev Venemaa koondis, kelle kolm naisüksiksõitjat võivad võtta kõik kolm medalit nii Tallinnas kui Pekingi olümpial.

 

Eesti saab koduareenil Euroopa paremikuga võrdlema panna naisüksiksõitjad Eva-Lotta Kiibuse ja Niina Petrõkina, meesüksiksõitja Arlet Levandi (iluuisutamise OM-pronksi Anna Kondrašova-Levandi ja kahevõistluse OM-pronksi Allar Levandi poeg) ning koos prantslannaga paarissõidus võistleva Marko Jevgeni Gaidalenko.

 

EM pole selle kauni spordiala Eesti publikule ainus tänavune võimalus – vaid paari nädala pärast on samas Tondiraba hallis maailmajagude võistlus, kus proovib vormi suur osa paljude maade olümpiavõistlejaid.

Talialade kõrval jätkub aasta alguses uudiseid ka pallimängudest.

 

Nimelt on praegu lahti klubisarjade üleminekuaknad ja eriti agaralt on seda kasutanud jalgpallurid.

 

Eesti rahvuskoondislastest on puurilukk Sergei Igonen ja väravamasin Rauno Sappinen siirdumas Poola meistriliigasse, Erik Sorga Rootsi Göteborgi, Karol Mets Šveitsi Zürichisse ja Henri Anier koguni Taisse.

 

Eesti korvpallikoondise kapten Siim-Sander Vene jätkab hooaega Itaalia kõrgliigas Varese meeskonnas.

Loomulikult hoiavad spordisõbrad pöialt Anett Kontaveidile ja Kaia Kanepile, kes alustavad peagi Melbournes Austraalia Grand Slam turniiri.

Ja kodus on ilus suusalumi. Kiibitsemine hõbe, ise sportimine kuld.

Head jätkuvat aastat kõigile, kes spordist lugu peavad!

Enn Hallik