10. augustil algavad Moskvas kergejõustiku maailmameistrivõistlused. Eestist sõidab sinna võistlema üheksa sportlast võimaliku tosina asemel, sest kõik kolm naismaratoonarit (Liina ja Leila Luik ning Evelin Talts) loobusid tervisele viidates. Esinumber ja igasuguse loogika järgi ainus reaalne medalikandidaat on eksmaailmameister ja eksolümpiavõitja, kuid viimatise MMi ja EMi medalimees kettaheites Gerd Kanter.

Lootusi saab talle panna tänavuste võistluste stabiilsust arvestades (Teemantliiga viimane etapp Londonis 66.29, Eesti meistrivõistlused 65.99), raskusi on Kanteril ilmselt vaid viimaste aastate valitseja sakslase Robert Hartingu ja poolaka Piotr Malachowski alistamisega. Need mehed on tänavu visanud ketta koguni 70 meetri joone taha.
Vaata, kuidas vaatad, teistel medalivariante ei näe. Kui aga isikliku tipptulemuse lähedal või üle õnnestutakse… Siis võib mitmevõistleja Mikk Pahapill või nääpsuke kõrgushüppaja Anna Iljuštsenko esikümnesse, ehk isegi esikuuikusse, aga kindlasti telepildile tõusta. Mida loodaks ka seitsmevõistleja Grit Šadeikolt, odaviskaja Liina Laasmalt, 400 meetri tõkkejooksja Rasmus Mägilt, odaviskaja Risto Mätaselt ja kuulitõukaja Raigo Toompuult. Sest sport on ju juba kord selline, et paremusjärjestus pannakse paika otseses võistluses, kus kõike võib juhtuda, mitte paberil.
Aga MMi eel on seis huvitav. Mõtlen sprinterite hiljutisi dopinguskandaale.

 

Korvpall üritab teha kaamelit
Eesti korvpallimeeskond lõpetas Tallinnas nelja rahvuse turniiri 88:76 võiduga USA üliõpilastiimi üle. Ameerika tudengiliigas hiilanud Ross Smithil lasti küll visata 30 punkti, aga seekordsed külalised lombi tagant olid kordades tugevamad, kui igal suvel Eestis tiirutavad ja tööd otsivad Ameerika üliõpilaste satsid. Tuleb mainida, et end on ka edukalt näidatud, nii mõnigi mängumees on jäänud aastaks Eestisse. Tõsi küll, siinseid kehvemaid, näiteks Valga või Tallinna Kalevi meeskonda aitama.
Eesti rahvusmeeskonnal on ees tähtsad mängud esiti alagrupis Hollandi ja Portugaliga, siis aga play off, selgitamaks vaid üht meeskonda, kes saab ainsa vakantse pääsme 2015. aasta Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Hetkeseis kõige parem just ei ole, sest tervisega on (loodetavasti lühikeseks ajaks) rivist väljas liidrid Kristjan Kangur ja Siim-Sander Vene, ning mängupilt polnud Tallinna turniiril, kus võideti Slovakkiat ja kaotati Valgevenele, peatreener Tiit Soku hinnangul eriti ilus. Ometi usub NBA kogemusega Martin Müürsepp, kes abistab praegu hoopis Valgevene meeskonda, et ainsa vaba koha võtmine on Eestile võimalik. Ei olevat sugugi kaameli läbi nõelasilma surumine.
Hea uudis on Siim-Sander Vene leping kuulsa Kaunase Žalgirisega. Kunagine NSV Liidu meister ja Euroliiga võitja alandas küll aastaeelarvet 12 miljonilt eurolt 3 miljonile, aga Žalgirise särk on ikka vähemalt igale Baltikumi korvpallurile ihaldusväärne.

 

Ralli elab, aga tippu ei ole
Eestlastele on mootorisport olnud alati ahvatlev ja selles on ka edu saavutatud. Näiteks autorallis oldi kõvad mehed juba NSV Liidu aegadel, kui Uno Aava olematu masina ehk Moskvitši või Žiguliga venelastele ja leedulastele kohta kätte näitas ning Vene KAMAZiga Dakari kõrberallil edukad oldi. Toomas Napal autovormelil ja Endel Kiisal mootorrattal jäi maailmas ainult seepärast läbi löömata, et nõukogude ajal ei võimaldatud andekatel meestel parimat tehnikat saada.
Rallis oli eestlasi üsna pikalt tipus ka nüüd, uuel iseseisvusajal. Kõigepealt tegi MM-sarjas furoori Marko Märtin, võites etappe ja olles kokkuvõtteski esiviisikus. Paraku lõpetas tema sõiduisu traagiline õnnetus, milles hukkus Märtini kaardilugeja. Aga koht parnassil ei jäänud tühjaks – selle hõivas Urmo Aava. Temagi küündis MM-etappidel etteotsa, kuid siis hakkasid tulema suured muutused tiimide rahastamises, osa automarke loobus MM-sarjast, ja Aava jäi tööta, täpsemalt tasemel auto ja tiimita. Aga temagi polnud viimane eestlane, kes selles mängus kõrgelt panustab. Marko Märtini tiim aitas üles andeka Saaremaa poisi Ott Tänaku. Paraku on nüüd suured sõidud tehtud sellelgi noorel mehel, sest nii suurt raha, kui vaja, pole tal ega toetajatel osalemiseks välja panna, ja nii talent ta ka ei ole, et tasuta mõnda supertiimi võetaks või veel palkagi makstaks. Sedavõrd julm on rallisport praegu.
Aga eestlane armastab rallit ikkagi. Hiljutine Lõuna-Eesti ralli, mille korraldustiimis nii Märtin kui Aava, kus ainsateks magnetiteks WRC autol sõitnud ja konkurentsi puudumisel võitnud Georg Gross ning vanal Audi Quattrol lustinud Soome staar Jari-Matti Latvala, tõmbas taas rajaääred rahvast täis. Oodatakse oma uue staari tulekut. Ja mitte ainult seda, vaid ükskord ka MM-tiitli Maarjamaale toomist. Oleks siis mootorimürina usku rahval alles pidu!

 

Enn Hallik,
Pärnu Postimees