Pärast edukat Eesti-Bulgaaria korvpallimängu Saku suurhallis.    Foto: delfi.ee

Meie, eestlased, oleme natuke liigagi harjunud selle mõttega, et oh mis nüüd meie, väiksed, vaesed ja väetid. Väike rahvas, väike valik, sant suusailm ka aasta ringi, spordis polegi nagu suurte, vaprate ja ilusate vastu midagi tahta. Peksa saame nagunii, oleks seegi, et soliidse skooriga ilus kaotus ja saaks platsilt sirge seljaga lahkuda…

Aga siis äkki tõstetakse pea, üllatatakse ennast ja veel rohkem maailma. Ning see väike rahvas hingab, möllab ning kiidab oma mängukangelasi – sest mida enamat, kui just only game see sport on, ühes rütmis. Eesti, Eesti, Eesti!
Eesti korvpallimeeskond alustas Euroopa 2015. aasta meistrivõistluste valikturniiril võitlust ainsale vabale finaalikohale kahvatult, kaotades nii Hollandile kui Portugalile. Rong tundus olevat lõppjaamas, aga siis saadi samadest vastastest kordusmängudes jagu ning kuna reegleid rikkunud Holland veel diskvalifitseeriti, kuulutati Eesti alagrupi võitjaks ning pääses lisaturniiri poolfinaali. Seal läbi raskuste tähtede poole trügimine jätkus, sest esimeses mängus küll jäädi alla Valgevenele (keda teise treenerina abistas 1996-8 NBA Miami Heatis ja Dallas Mavericksis mänginud Martin Müürsepp) alla, aga teises võideti suuremalt.
Samamoodi kulges finaal Bulgaaria vastu. Avakohtumine võõrsil kaotati kolme punktiga, see, mis aga toimus kordusmängus Tallinnas Saku Suurhallis, oli lausa muinasjutt. Niisugust ühtekuuluvustunnet, nagu lõvidena võidelnud meestel väljakul, ja väljamüüdud hallis möllanud 7000 pealtvaatajal, ei näe just sageli. Ning ütleks, et sellise ühishingamise vastu polnud Bulgaarial vähimatki varianti. Vanema põlve korvpallurid olid õnnelikud, et suur töö tippvõistlusele pääsemisega päädis, aga olulisem on see feeling, mis sündis, see, kuidas rahvas saalist lahkumast keeldus ja pallureid nagu näitlejaid või rokkstaare ikka ja jälle lavale skandeeris.
Nagu sellest elamusest “uhke on olla eestlane!” veel vähe oleks (või indu saanult?), serveerisid samasuguse ning maailma mastaabis kindlasti võimsama etenduse Eesti jalgpallurid. MM-valiksarjas võõrustas maailma edetabeli 85. riik maailma viiendat, viimase MMi hõbedat Hollandit, kes saabus Tallinna kõigi oma staaridega, ja keda lõpuks kohtunik pidi eestlaste käest päästma!
Hollandlased näitasid esimesel veerandtunnil sellist klassi, mida harva näeb, lõid avavärava, aga siis hakkas toimima eestlaste maksimaalne mängudistsipliin. Kaitses seisti kui müür, võideldi igas situatsioonis viimse veretilgani, Konstantin Vassiljev lõi teise poolaja keskpaigaks kaks väravat ja väike, vaene ohmisnüüdmeie-Eesti juhtis suure Hollandi vastu 2:1. Staarid hakkasid närvi minema (aga jalgpallis pole ju vastasele näkku sülitamine, solvamisega provotseerimisest rääkimata, lühikestes pükstes terve elu jooksvate harimata miljonäride puhul mingi haruldus), vägisi võitu püüdma, aga Eesti ei murdunud. 90 minutit sai täis, kohtunik määras kuus lisaminutit ja …andis Hollandi kasuks väga vaieldava penalti. Nii lõppes see vapustav jalgpallimäng kääbuse ning hiiglase vahel kääbusele väärtusliku, ometi paha lisamaitsega viigiga. Aga elamus oli võimas! Just see, mida publik spordilt ootab! Eesti suru, Holland vastu muru! Suruski.
Kaia Kanepi seekordne mäng US Openil vaimustuspuhanguid esile ei kutsunud, sest ilmselt jäi tema vormis miskit just vaimses plaanis ja värskuses puudu, aga läbi ta ka ei kukkunud. Põhiturniiri kahes esimeses ringis võitis ta, tõsi küll, mitte kergelt, endast maailma edetabelis tunduvalt tagapool asuvad Vania Kingi (USA) ja Anna Schmiedova (Tšehhi) ning kaotas kolmandas ringis endast tunduvalt kõrgemal seisvale sakslannale Angelique Kerberile. Kaotas selgelt ja suurelt. Ilmselt vajab Kaia vigastusejärgsel hooajal pisut värskendavat puhkust.
Rõõmu tegi veel 2008. aastal maailma parim kettaheitja olnud, aga edasi peamiselt Robert Hartingule (GER) ja Piotr Malachowskile (POL) positsioonid loovutanud Gerd Kanter. MM-pronks tuli, kuigi läbi häda, aga õnneks läks Kanter hooaja lõpuks vormi, viskas Teemantliiga viimasel etapil oma hooaja parimaks 67.02 ja kuna Harting oli üldvõidu maha mänginud Stockholmi etappi boikoteerides (kettaheidet alavääristatavat Boiti ja teiste arvel!), Malachowski kõrbes viimasel etapil täielikult, ja nii kukkus Kanteri tasku üllatav üldvõit koos 50 000 euroga. Harting sai kotitäie kommi…
Malachowski tuli veel Eestisse hooajalõpuvõistlusele Kanterile võlga tasuma, aga seegi ei õnnestunud, sest Kanter tegi uue hooajamargi 67.59.
Kui lisame veel, et Tallinna jooksumaratonil osales ülikaunis sügispäevas 10, 21 ja 42,195 km distantsidel ning kepikõndidel ja ajavõtuta jooksudel kokku 22 356 inimest ning võitjad tulid Keeniast ning Etioopiast, siis võib öelda, et Eesti spordis olid üpris värvikad päevad.

Enn Hallik,
Pärnu Postimees