Margus Hunt.  Foto: Facebook/Cincinnati Bengals

 

Kergejõustiku maailmameistrivõistlused Moskvas Lužniki renoveeritud staadionil algasid vähemalt kolme huvitava küsimusega. Eestlastele esimesena muidugi sellega, kas meie ainuke medalilootus kettaheitja Gerd Kanter suudab järjekordselt kastanid tulest tuua. Igatahes kvalifikatsiooninormi viskas kuidagi märkamatult vanameistristaatusse jõudnud Kanter naeratades täis, rääkis, et on seljavalust puhkuse ja tablettide abiga jagu saanud ning tahab kindlasti medalit võita.

Teine küsimus on MM-i korraldus, ja seda ka pikemas plaanis. See MM on venelastele tegelikult kergejõustiku järgmine suur tiitlivõistlus 1980. aasta olümpia (!) järel. Esimesed päevad näitavad, et kui venelased tahavad, tulevad nad kõigega super toime, iseasi muidugi, mis hinnaga ja kui suure raha eest. Aga rahvas, näe, ei hinda, vaatamata sellele, et odavaimad piletid kergejõustiku MMile on vaid kaks eurot ehk 2,5 dollarit, on tribüünid ootamatult tühjad. Vaid Usain Bolt suutis kahel esimesel võistluspäeval publiku staadionile meelitada. Korralduspoole pealt (ja mõeldes ka veebruarikuus ootavale Sotši taliolümpiale) on huvitav jälgida sedagi, kas peegeldub MMi ajal osalejate või muude külaliste peal kuidagi ka hiljuti Venemaal kehtima hakanud homovastane seadus…
Kolmas märksõna on eestlaste üllatuslik seotus suurte tippudega. Kõigepealt – kümnevõistluse maailmarekordimees, Moskvas maailmameistrikski tulnud Ashton Eaton andis koos kanadalannast seitsmevõistleja, ühtlasi abikaasaga, vormile viimase lihvi Tallinnas. Edasi – kümnevõistluse Euroopa meistrit MM-ini maailma edetabelit juhtinud sakslast Pascal Behrenbruchi treenib kunagine Eesti koondislane Andrei Nazarov, maailma odaviskeliidreid Maria Abakumovat ja Dmitri Tarabinit aga Heino Puuste. Kolm tippu eestlaste õpetada!

Viimastel nädalatel sadas üllatuskuldasid
Väikesel riigil nagu Eesti, on raske laia levikuga spordialadel üliriikide seas löögile pääseda. Nii on Eesti aasta medalitabelis küll palju sissekandeid, aga suures enamuses on tegemist tehniliste või muidu nišialadega. Mingi versiooni võitluskunstid, mõni automudelisõit, mõni spordiajakirjanikelegi tundmatu spordiala jne.
Aga viimastel nädalatel on tulnud positiivseid üllatusi. Kõigepealt tuli 45-aastane (!) narvalanna Anžela Voronova 300 meetri 3 x 20 lasu standardlaskmises Euroopa meistriks ja nagu sellest ootamatusest veel vähe oleks, lisandus naiskonna pronks, juunior Peeter Oleski 25 meetri püstolilaskmise EM-kuld ja juuniorpüstolilaskurite meeskonnahõbe.
Niisugust sadu polnud Eesti laskmine näinud sellest ajast, kui meie mehed 75 aastat tagasi püssilaskmises maailma valitsesid, aga üllatustega polnud veel kõik. See, mis toimus vehklemise MM-il Budapestis, oli suisa uskumatu – pooletunnise vahega võitsid individuaalse epeekulla nii Nikolai Novosjolov kui Julia Beljajeva! Kui Novosjolovil oli üks paari aasta tagune MM-kuld juba kodus olemas, siis seni vaid noorte seas ja Eesti naiskonna neljanda numbrina (peaaegu nagu viienda rattana vankri all) medaleid saanud Beljajeva õmblustöö maailma eliidi kallal oli kõigile ülisuur üllatus.
Selgituseks – vehklemisrelvadeks on ka florett ja espadron, aga Eestis veheldakse vaid epeega, keskused on Haapsalus, Tartus ja Tallinnas. Traditsioonid on Eesti epeel pikad, aga massiline ja publikusport vehklemine ei ole. Seda hinnatavamad niiöelda külatänavalt ja mannapudru pealt saadud MM-kullad muidugi on.
Midagi ka suurte alade meestest
Cincinnati Bengalsisse värvatud ameerika jalgpallur Margus Hunt tegi kaasa klubi 34:10 võidetud treeningmängus Atlanta Falconsi vastu. Kui hooaja eel diskuteeriti teemal, kas ja kui palju saab Hunt üldse platsile või jääb vaid treenima, siis selles mängus oli ta parempoolse äärekaitsja kolmas valik (trennis käis ka teises koosseisus) ning sai mängu järel kiita. Eufooriasse sellest sattuda veel ei maksa, sest treeningmängus kasutatakse ikka pingipoisse, aga Eestis arvavad paljud, et võiks igaks juhuks natuke ameerika jalgpalli reegleid uurima hakata, äkki näeb Mihkel Roosi kõrval peagi veel üht oma poissi.
Tähendusliku faktiga sai maha üks kahest Eesti profigolfarist Mark Suursalu (teine on ta õde Mari Suursalu). Ta võitis Norras Skandinaavia ässade seas Mörk Mastersi, tõustes viimase päeva tulemusega 66 lööki ehk 6 alla pari, esimeseks. See on Eesti lühikese golfiajaloo esimene profiturniiri võit.
Huvitav on ka see fakt, et Tallinna Kalev/Cramo korvpallimeeskond uuendas kolmandat aastat lepingut lätlasest tagamängija Armands Škelega. Kui nüüd lugeja küsib, et mingi vägagi kaheldava tugevusega meeskond ja tundmatu lätlane, siis …stopp! Esiteks on Škele suur ime – pole teada kedagi, kes oleks põdenud kolm korda peaajupõletikku meningiiti ning tulnud ikka ja alati ajuoperatsiooni ning taastumisaja järel tagasi Euroopa tasemele ning oma maa koondisse. Inimesed jäävad selle haiguse järel ettevaatlikena koju, halvimal juhul invaliidiks, Škele vehib trenni teha, ning on heal päeval väljakul osav kui kass. Ja tänulik Tallinna klubile, kes teda palgata usaldab.
Mis veel Škelesse puutub, siis guugeldage ta nime. Näete juutuubis imemehe mõne aasta tagust imeviset selja tagant otse korvi. Heast naabrist tasub aasimise kõrval ikka head rääkida, enda asemel naabrit kiites kiidame ju kaudselt ennastki.

 

Enn Hallik,
Pärnu Postimees