Tänavustel maadluse maailmameistrivõistlustel raskekaalus kuldmedali võitnud iraanlane Aziz Akbar jäi dopinguga vahele (teist korda ja sai eluaegse võistluskeelu) ning see tähendab, et temalt võetakse tiitel ning medal ära ja uut higi valamata tõusis maailmameistriks, nüüd juba kahekordseks (esimese kullaga üllatas 2006. aastal), eestlane Heiki Nabi.

Nabi, kel auhinnakapis ka hõbemedal 2012. aasta Londoni olümpiamängudelt, astub seega veel võrdväärsemana eesti maadlejate tippseltskonda, kus juba ees Georg Lurich, Aleksander Aberg, Georg Hackenschmidt, Kristjan Palusalu, Johannes Kotkas ja August Englas.

 

„Uudis on meeldiv ja esialgne emotsioon võimas,“ ütles Nabi kullameheks tõusmisest teada saades, nentides siiski, et posti teel medali saamisele eelistab iga sportlane võistlusel pjedestaalile tõusta ja medal kaelas kallist rahvushümni kuulata. „Aga MM-il imestasin isegi, et kas iraanlane on tõesti nii uskumatult plahvatuslik ja hea. Ka päeva viimast, finaalmatši, maadles ta justkui täiesti puhanult. Nüüd on selge, et taga olid steroidid.“

 

Nüüd nõutakse kõigilt kolmelt medaliomanikult autasud rahvusvahelisse maadlusliitu tagasi, ja kui need laekunud, saadetakse Nabile postiga koju kuld, senisele pronksimehele hõbe, ja neljandaks jäänule pronks. Kuidas on teistega, ei tea, aga Eestis kahekordistuvad nüüd ka nii Nabi kui tema treeneri riiklikud preemiasummad, ja need ei ole väikesed – sportlane teenib meil MM-kulla eest üle 38 000 euro, tema treener üle 19 000.

 

Teine madin, mille higi ammu valatud, käis ka kõrgel tasemel, aga Eesti sees, ja polnud teps mitte positiivne. Nimelt selgitatakse tänavu Eesti parimate sportlaste (mehed, naised, võistkonnad, treenerid, noored) kõrval Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Olümpiakomitee eestvõttel ka aasta spordihetke. Juba määratlus ise oli väga ähmane, lubades mõista selle hetke all nii üht emotsionaalset hetke, hinnata terve mingi sündmuse kaalu, pidada hetkeks nii positiivset kui negatiivset juhtumit. Aga sellest oli veel vähe – taibud panid Eesti vehklejate kullasaju, jalgpallurite vahva mängu Hollandi vastu ja korvpallurite 2015. aasta EM-ile jõudmise kõrval sellesse mängu ja andsid rahvale hinnata ka suusataja Andrus Veerpalu pääsemise dopingusüüdistusest!

 

Mis toimus? Paljud, kes kas usuvad pimesi Veerpalu või tunnevad rõõmu end eksimatuks kuulutanud dopinguküttide ninanipsust, muidugi kukkusid hääli andma. Ja neid kogunes mõningail andmeil enam kui mingile teisele hetkele. Teine osa inimesi tuletas meelde õigeks mõistnud otsuse lauset, mis ütles, et „tarvitas dopingut, kuid protseduurilistel põhjustel ei saa süüdi mõista“, rõhus nii Veerpalu case’i selle konkursi loosi panemise eetilisusele kui mõttetusele nii suusasangari kui teda jumaldava(nud) rahva haavu jälle lahti kiskuda. Läks, kuidas läks, hoitagu parem mokk maas, unustagem see paha lugu!

 

Lugu lõppes siis, kui avaliku kirja kirjutasid riigikogulased Sydney olümpia kuld Erki Nool, kahekordne olümpiahõbe Jüri Jaanson ja kahekordne olümpiamedalist Tõnu Tõniste. Kui nemad valju häälega väitsid, et nii ei sobi, ilmus kiiresti pressi ka Andrus Veerpalu allkirja kandnud palve see „hetk“ konkursilt maha võtta. Võetigi. Aga pahal lõhnal annab hajuda, igatahes tehti Veerpalule jõulueelse kingina paras karuteene.

 

Kui kodumaal Eesti sportlastel detsembrikuus veel erilisi võite ette näidata pole (müts siiski maha Euroopa ujumismeistrivõistlustel finaali jõudnud Martti Aljandi ja Ralf Tribuntsovi ees), siis Ameerikamaalt tuleb päris häid uudiseid. Oma esimest rookie-hooaega teeb üllatuslikult edukalt ameerika jalgpallur Margus Hunt, kes võitis Cincinnati Bengalsiga kõik kuus esimest kodumängu ja on veel kõvasti kinni play-off kohas.

 

Mis meie jaoks peamine – Hunt pidanuks kõigi kaanonite järgi draftis valituks saades esimesel hooajal treenima, treenima ja veel kord treenima ning nokk lahti pealikute suust kuldmune ootama, tema on aga nii meeskonna vastava positsiooni mängijate vigastuste kui enda tubliduse arvel ootamatult palju mänguaega saanud.

 

Üllatusmeheks on juba tõusnud ka mäesuusataja Warren Cummings Smith. Maailma mastaabis on eesti juurte ja Eesti passiga noormees seni küll etendanud üsna ümmargust nulli, aga tundub, et enam mitte kauaks. Mullu üllatas ta MM-il slaalomis 36. kohaga, nüüd võitis Rootsis Tärnabys (legendaarse mäesuusataja Ingemar Stenmarki kodukoht!) suurslaalomis esimese FIS-kategooria võistluse! Treener kiidab Smithi põikpäisust enda kui mäesuusataja arendamisel ja usub, et Sotši olümpial võib Warren Cummings Smith koguni 30 parema sekka jõuda. Praeguse seisuga poleks võimatu, kui see osutuks suusaeestlaste (murdmaa- ja laskesuusatajate) tippsaavutuseks sel olümpial. Nii kehvakesed on nende tulemused poolteist kuud enne mänge.

 

Enn Hallik,

 

Pärnu Postimees