Margus Hunt 9. jaanuaril Eesti Peakonsulaadis New Yorgis. Eesti peakonsul Sten Schwede (paremal) kirjeldas kohtumist järgmiselt: “Täna oli mul meeldiv võimalus kohtuda Eesti spordisaadikuga USAs, härra Margus Hundiga. Tähtsa külalise puhul pidasin paslikuks pildile kutsuda ka suursaadikud Margus Kolga ja Tiina Intelmanni.”   Foto: Facebook

 

Margus Hundi debüüt-hooaeg ameerika jalgpalliliiga NFL Cincinnati Bengalsi meeskonnas sai mõnevõrra ootamatu lõpu. Põhiturniiri hästi läbinud Bengals sai playoffiks vastu seni üsna hädiselt esinenud San Diego Chargersi, keda võideti ka viimases omavahelises mängus.

Lootus, et ükskord ometi playoffi avaringist edasi saadakse, siiski ei täitunud, viie aasta jooksul neljandat korda tuli kaotus, seekord numbritega 10:27. Bengalsi mängujuht Andy Dalton tegi hooaja halvima mängu, omal tasemel polnud ka ründe- ja kaitseliin.

 

Margus Hundi debüüthooaega jäävad meenutama kümme mängu, kolm palliga mängija mahamurdmist ning pool mängujuhi sacki. Hunt ütles, et oli häid mänge, oli kehvi, aga üldjoontes jäi ta hooajaga rahule. Nüüd sõidab Hunt paariks nädalaks Eestisse ja naaseb siis Ameerikasse, et hakata juba praegu valmistuma Bengalsi augustikuiseks treeninglaagriks ning olla järgmisel hooaja tänavusest tublim.

 

Huviga jälgivad Eesti spordi-, eriti põriseva või muidu ekstreemse spordi sõbrad praegu Lõuna-Ameerikas toimuvat Dakari kõrberallit. Nimelt kolis aastakümneid Aafrikas peetud üliraske, aga kõrgelt hinnatud autode ning mootorrataste niiöelda ellujäämissõit konfliktiohtlikust Aafrikast üle Atlandi veidi turvalisemasse Lõuna-Ameerikasse.

 

Tänavu sõidavad seda kõrberallit ka Toomas Triisa ja Mart Meeru, kes on seadnud endale esimesel osalemisaastal eesmärgiks lõpuni vastu pidada, mitte kõrget kohta taotleda. Sest suured soovid võivad neil pikkadel etappidel, kus kuni 45-kraadises kuumuses ja tolmus kihutades on kukkumised või isegi kuristikku sõitmised kerged tulema, kurjalt kätte maksta. Juba on üks mootorrattur surma saanud (viimase üheksa aastaga on sel rallil hukkunud üheksa tsiklimeest, lisaks teenindajaid, ajakirjanikke ja pealtvaatajaid), mõnel on tsikkel silme all maha põlenud, 175 alustanust on alles vaid 85. Veetis pool päeva hädades ka Toomas Triisa, aga tänu õnnele siiski etapi lõpetas ja üritab edasi. Mart Meeru on temast üldarvestuses kaheksa tundi ees, mõlemad unistavad vaid õnnelikust finišist.

 

Tartu dopinguarst Vitali Bernatski saaga on saanud omapäraseid jätke. Kõigepealt tuli välja, et Eesti kunagine tippsuusataja, praegune Eesti Suusaliidu spordidirektor Raul Olle on Bernatskile raha üle kandnud. Siis ütles Olle, et ei mäleta, mis raha ja miks. Väikse mälupingutuse järel arvas ta, et ju see ikka tuttavale mehele laen oli, aga soostus sellegagi, et vaevalt Andrus Veerpalu dopingulooga hellaks tehtud rahvas tema põhjendusi usub.

 

Aga see polnud veel kõik, lugu keeras jaburdusvinti juurde. Välja ilmus üks loo peategelasi, kunagine odaviskaja ja ärimees Margus Kübar, kes Bernatski sõnade järgi talle sportlasi “ette söötis” ja kellelt võlgade kätte saamiseks Bernatski avameelseks läkski. Kübara versioon on hoopis, et kogu see dopinguteema on välja mõeldud Eesti Olümpiakomitee president Neinar Seli saamatuse varjamiseks. Seli ei suutvat presidendivalimistel antud lubadusi täita ja mõtles nüüd niisuguse suitsukatte välja.

 

Seda viimast teemat tahaks kommenteerida nii, et koerad hauguvad, karavan liigub ikka edasi. Olümpia läheneb, lähipäevil saab selgeks, kui mitu sportlasekohta on Eestil Sotšis võimalik täita. Kõige suurem üllatus ootab Eesti spordisõpra ilmselt ees murdmaasuusatamises. Neli aastat tagasi Vancouverisse sai Eesti Kristiina Šmiguni, Andrus Veerpalu ja Jaak Mae tuules saata koguni 18 murdmaasuusatajat, lisaks samapalju neid ja teisi sportlasi teenindavat personali, Sotši tabelites on aga Eesti murdmaasuusatajatele nende ridade kirjutamise ajal vaid viis kohta. Kui millegagi võrrelda, siis 1992. aasta olümpiale Albertville’i oli endast veel suhteliselt ümmargust nulli kujutanud Eesti murdmaasuusatamisel kuus kohta. Nii põhjas oleme. Et siiski positiivselt lõpetada, siis lisaksin – loodetavasti ajutiselt.

 

Enn Hallik,

 

Pärnu Postimees