Brasiilias kestab, täpsemalt alles jõudis otsustavasse järku, jalgpalli MM-võistluste finaalturniir ja kuigi need pallilahingud toimuvad Maarjamaast kaugel, teab ka Eestis vist iga vanaema, et vastast õlast hammustanud uruguailane Luis Suarez on kannibal ja kunagi kuulsad Euroopa vutimaad Itaalia ning Inglismaa on pekstutena juba koju sõitnud.

MMi jätkub veel üheks nädalaks, siis suur jalgpallimelu vaibub, aga see ei tähenda, et Eestis enam jalgpallist ei räägitaks. Hiljuti selgusid eestlaste vastased Euroopa Meistrite Liiga eelringides ja Euroopa madalamates vutiliigades. Eesti meeskondade vastateks on San Marino, Islandi Reykjaviki, Soome Espoo ja Norra Tromsö klubid, Pärnu Jalgpalliklubi naiskonna vastasteks Euroopa Meistrite liiga alagrupis Montenegro, Sloveenia ja Ungari klubid.

Eesti mõistes huvitav fakt on, et meie rahvuskoondisse kuuluvad vennad Henri ja Hannes Anier palgati Saksamaa 2. Bundesliga klubisse Erzgebirge. Neist Henri lõi juba esimeses mängus uue klubi eest kolm väravat, seega on vendadel mainet.

Üpriski tähelepandav on seegi, et tänavu pääses Grand Slam tenniseturniiril Wimbledonis põhitabelisse koguni kolm eestlast – mullu seal veerandfinaali jõudnud ja tänavuses WTA maailmatabelis veel 41. kohal seisnud Kaia Kanepi otsepiletiga, vigastuseeelset kõrget reitingut kasutades Eesti parim meestennisist Jürgen Zopp ning läbi kolme eelturniirivõidu Eesti uus talent 18-aastane Anett Kontaveit. Seda, et kolm eestlast Grand Slam sarjas põhiturniiril mänginuks, ei juhtunud isegi siis, kui meil olid Toomas Leius, Tiiu Parmas ja Tiiu Soome. Tõsi küll, siis oli eestlastel ees ka raudne eesriie, millest lasti läbi vaid kas ülitugevaid, Moskva soosikuid või õigest rahvusest sportlasi.

Kaia Kanepi alustas Wimbledoni turniiri oma viimaste kuude hiilgavaima võiduga maailma kunagise esireketi Jelena Jankovici (praegu WTA 8.) vastu, aga ütles, et tipus on tugevad kõik ja kaotaski juba järgmises ringis maailma 65. reketile Jaroslava Švedovale settidega 1:2. Kui kaua valutavate kannakõõlustega ja sellest johtuvalt lünklikult treenida saav Kanepi tennises tõsiselt pürgida üritab, on küsimus. Igatahes kukub ta nüüd maailma edetabelis esisaja lõppu ja tal on headele turniiridele soodsat paigutust raskem pälvida.

Anett Kontaveit ja Jürgen Zopp olid Wimbledoni murul lausa üllatavalt tublid, aga lahkusid siiski ühe mängu ja loogiliste kaotustega. Maailma teise saja lõppu kuuluv Kontaveit hakkas vapralt vastu WTA 40 seas olevale austraallanna Casey Dellacquale, samuti mängis hiljuti koguni Roger Federeri alistanud lätlase (trügib maailma 15 parema nimistusse) Ernests Gulbisega maailma kolmandas sajas olev Zopp. Igatahes on tennisistide esinemise kohta vaid kiidusõnu öelda.

Tõusuteel tunduvad olevat ka paatides sportivad eestlased. Rõõmusõnumeid tuli mainekalt Kieli regatilt Saksamaalt, kus Finn-klassis võitis esikoha Deniss Karpak ja Laser-klassis oli teine Karl-Martin Rammo. Karpak on regatte võitnud varemgi ja olnud ka maailma esinumber, paraku pole tal tiitlivõistlustel (MM, EM, olümpia) medaliõnne olnud. Karl-Martin Rammo kohta on aga öelnud Eesti tituleeritumaid purjetamistreenereid Rein Ottoson, et tegemist on ühe suurem andega, keda tema näinud. Seega jääb üle teda silmas pidada ja oodata, et ehk 2016. aasta Rio de Janeiro olümpia on tema suurpäev.

Eesti spordi üks lipulaevu on alati olnud sõudmine. Tuletagem meelde Jüri Jaansoni medaleid MM-regattidelt NSV Liidu lõpuaastail ja seda, et alates Jaansoni 2004. aasta Ateena olümpiamedalist toodi Eestisse kuni 2008. aastani igal aastal MM- ja olümpiamedaleid, hiljem veel ka mõni kraad lahjemaid Euroopa meistrivõistluste medaleid. Viimane EM-medal tuli 2012 Londoni olümpia järellainetusena.
Nüüd otsitakse paatidele uut libisemist, esialgu läheb see protsess raskuste ja minimaalsete edusammudega. Mullu Lõuna-Koreas oli eestlaste neljapaat viies, tänavu Euroopa meistrivõistlustel samuti medalist kaugel, hiljuti Prantsusmaal maailma karikavõistluste etapil väikese edenemisena viies. Ees seisab augustikuine MM Hollandis Amsterdamis, selleks ajaks loodetakse medalivormi jõuda. Kahjuks pole endist hoogu sisse saanud kahepaadil sõudvad teenekad Tõnu Endrekson ja Andrei Jämsä ning paari aasta tagune Euroopa naiste ühepaadipronks Kaisa Pajusalu.

Kui sai juba korra nimetatud sõudelegend Jüri Jaansoni, siis ehk huvitab, mida teeb see visa mees praegu? Jüri on teist koosseisu Eesti parlamendi ehk Riigikogu liige, tegeleb peamiselt sotsiaalvaldkonda puudutavate küsimustega, aga pole kõrvale jäänud ka kodulinna Pärnu elust. Nimelt avati hiljuti paljuski tema eestvedamisel ehitatud spordirada Pärnu jõe kallastel ja seda kutsutaksegi Jaansoni rajaks. Muide, Riigikogu liige on ka reformierakondlasest Jüri Jaansoni sotsiaaldemokraadist abikaasa Tatjana Jaanson. Temagi pole Pärnu spordielust kõrval, nimelt treenib ta endiselt kahepaati Endrekson-Jämsä.

 

Enn Hallik,
Pärnu Postimees