Eestlaste spordisuve üks magusamaid nädalaid oli see, kui augustis Šveitsis Zürichi kuulsal Letzigrundi staadionil selgitati Euroopa kergejõustikumeistreid ja kaks korda tõmmati autasustamistseremoonia masti ka meie sinimustvalge lipp.

Võtsime EM-ist maksimumi, sest loodeti kaht medalit ja hulka rekordeid ning eneseületamisi, mis kõik ka tulid. Kettaheitja Gerd Kanteri 64.75-ga saadud hõbemedal tähendab, et nüüd on tal kümme suurte tiitlivõistluste (olümpiad, MM-id ja EM-id) medalit, millega ta möödus Eesti seni edukaimast kergejõustiklasest kümnevõistleja Erki Noolest. Puudu on küll ikka veel Euroopa kuld, mis Noole kapis on, aga Kanter kavatseb jätkata vähemalt 2016. a. Rio de Janeiro olümpiani ja kes teab, kuhu tema ning rivaalide (ka viimastel aastatel alistamatu sakslase Robert Hartingu) vorm võib veel keerata. Äkki tulevad veel tagasi 2008. aasta olümpia eelsed ajad, mil Kanter võitis 27 võistlust järjest ja oli vaidluseta maailma parim?

Kui Kanter tuli seekord medalile veidi varjust ehk maailma hooaja edetabeli esikümne lõpust, siis Eesti uus ja noor täht Rasmus Mägi üllatas kodus Eesti 400 meetri tõkkejooksu rekordit püstitades Euroopa hooaja parima ajaga ja läks Zürichisse favoriidina. Seal Šveitsi esindava Kariem Husseini järel teiseks jäädes tundus alles mullu kuni 23-aastaste seas võistelnud Mägi oma elu esimese täiskasvanute suure medali, paraku ainult hõbeda üle isegi veidi pettununa, aga väga intelligentsena kogus end kiiresti ja leidis, et peab hoopis väga õnnelik olema. Rasmus Mägi, kes erinevalt paljudest teistest on saanud ettevalmistuse Eestis treeneritest ema-isa Anne ja Taivo Mägi juhendamisel ning ei kipu kuidagi ookeani taha USA ülikoolide ühest küljest häid sportimis- ja õppimisvõimalusi pakkuvatesse, aga samas “kes maksab, see tellib ka muusika” põhimõttel sportlasi kurnavasse süsteemi, saab nüüd kutseid väga headele võistlustele. Alles hiljuti jooksis Mägi Stockholmis Teemantliiga etapil maailma kõige kiirematega ning ei jäänud oma viienda kohaga sugugi häbisse.

Aga Zürichi EM-võistlustelt on positiivset meenutada veel. Nii püstitas Helsingis elav Eleriin Haas kõrgushüppes 1.94ga Eesti noorsoo rekordi ja tuli seitsmendaks, Risto Mägi viskas oda 80.73 ja see andis kuuenda koha. USA-s ülikooli lõpetanud saarlane Marek Niit püstitas tõketeta 400 meetris Eesti rekordiks 45,74 ja jäi esimesena poolfinaalist ehk 16 parema seast välja. Eesti 4 x 100 meetri meeskond jooksis riigi rekordi, kettaheitja Martin Kupper oli üheksas ja eespool kahekordsest olümpiavõitjast leedulasest Virgilius Aleknast, 5000 meetri jooksus oli Tiidrek Nurme kümnes, maratonijooksus 18. Roman Fosti.

Väike Eesti oli oma kahe medaliga tubli, näiteks Läti ja Leedu Zürichis oma lippu autasustamistseremooniatele ei saanud ja kergejõustikus läbi aegade kuulsad soomlasedki pääsesid tänu odameeste Antti Ruuskaneni ja Tero Pitkämäki kullale-pronksile alles viimasel tunnil medaliriikide sekka.

Aga Eesti suvi ja seega õuesport hakkab peagi andma ruumi saalides tehtavale. Juba nüüd äratab tähelepanu korvpalli B-tasemel rahvusmeeskonna suvine projekt. Neljale koondise raudmehele anti puhkust, olümpiavõitjast peatreener Tiit Sokk kutsus ülejäänud pluss noored võimekad kokku, andis neile trennides mahvi ja pakkus kontroll- ehk sõprusmänge eksootiliste vastastega. Ehk siis piitsa ja präänikut. Alustuseks kohtuti kodus paar korda Läti ja Taaniga, võideti kolmest mängust neli, aga siis läks päris huvitavaks.

 

Leedus mängiti Katariga, keda võideti 101:76, siis sõideti Hispaaniasse Guadalajarasse, kus kohtuti kaks korda Aafrika pronksimeeskonna Senegali, maailma absoluutsesse tippu kuuluva Argentiina ja Aafrika hõbeda Egiptusega. Senegaliga jäid mängud 1:1, Argentiinale hakati kenasti vastu, resümee oli üllatav – Eesti poisid, kellest nii mõnigi vaid koduliigas näiteks Rapla eest pallinud, ei löönudki Argentiina ja Senegali NBA kogemusega korvpallurite ees põnnama! Kas võime loota Eesti korvpalli uut tõusuaega?

Hea uudis tuli jalgratturite leerist, nimelt sõlmis Prantsusmaa Cofidise üks liidreid, aga viimastel hooaegadel tulemustelt varju vajunud Rein Taaramäe lepingu Kasahstani Astana rikka tippklubiga, kus pedaalib ka Taaramäe Vändrakooli pinginaaber ja trennikaaslane, tänavu Vincenzo Nibali Tour de France’i võitjaks aidanud Tanel Kangert. Vaat kui väike on maailm! Ootame põnevusega, mida Vändra kutid nüüd korda saata suudavad.

 

Enn Hallik,

 

Pärnu Postimees