12-aastane vigursuusataja Kelly Sildaru valiti ülekaalukalt freeski.downdays.eu koduleheküljel korraldatud rahvahääletusel Euroopa aasta parimaks suusatajaks.

 

Ridi-radi-ralla, pakane on valla. Käisin paar päeva tagasi Pärnus Raeküla metsa spordirajal sörkimas ja kuulsin äkki tagant imelikke hääli. Ikka siuh ja säuh. Vikat talvel? Selgus, et paar erilist spordihullu püüdis viie-kuue külmakraadi ja peaaegu olematu lumekirmega vägisi suusatunnet kätte saada. Janu nii suur.

Tali ei jäänud taevasse, võistlustega on alustanud ka profid. Eesti publikut huvitab endiselt (või veel?) kõige rohkem murdmaasuusatamine ja seda vaatamata faktidele, et kulda ja karda toovaid tippe meil enam pole ning kestavad spekulatsioonid, kas 2006. aasta Torino olümpial kaks kuldmedalit võitnud ja tänavu taas dopingukahtlustuse alla langenud Eesti Olümpiakomitee nüüdne asepresident Kristina Šmigun-Vähi ikka oli puhas või mitte. Ise Šmigun ammu sel teemal midagi öelnud ei ole ja väidetavalt viibibki ta viimasel ajal rohkem Ameerikas oma laste juures, kui Eestis. Asi on spordikohtus, loodame oma kullaneiu puhtusele.

Aga suusahooaeg algas eestlastele pigem lahjalt kui rõõmu toovalt. Ja seda vaatamata Eesti Suusaliidu spordidirektori, endise suusaässa, Vasaloppetti võitja Raul Olle ning Eesti suusakoondise endise peatreeneri, nüüd Eestisse kolinud Kasahstani suusameest Aleksei Poltoraninit ning tema tiimi kuuluvaid eestlasi treeniva Mati Alaveri hooajaeelsetele optimistlikele avaldustele. Eesti noorema põlve suusamehed olla arengus taas sammu edasi astunud ja valmis end näitama.

Paraku on seni ainus rõõmustav tulemus suusasprinter Peeter Kümmeli 13. koht Soomes Kuusamo maailma karikavõistluste etapil. Nädal hiljem Rukal oli eestlaste senisel trumpalal 15 kilomeetri klassikasuusatamises (milles Andrus Veerpalu tuli kaks korda olümpiavõitjaks ja maailmameistriks) meie parimana Algo Kärp 38., kahe aasta tagune MM-i seitsmes mees Aivar Rehemaa ja teised võistlejaterivi lõpus. Esialgu pole arenguhüpet näha, aga tibusid loetakse järgmise aastanumbri sees MM-il Rootsis Falunis, seega on tõsiselt kurvastada vara.

Avastardi on MK-sarjades teinud ka Eesti suusahüppajad, kahevõistlejad ja laskesuusatajad. Viimastel oli Rootsis Östersundis segateatesõit, milles eestlased põrusid, kaotades võitjaile üle viie minuti ja olles ühed viimastest. Suusahüppaja Siim-Tanel Sammelselg pääses 50 parema sekka, mis on omaette saavutus, aga veel veidi paremaks tuleb hinnata 18-aastase kahevõistleja Kristjan Ilvese 29. kohta MK-sarja avaetapil.

Samas pani üks talispordiala eestlased juba ka tõsiselt rõõmustama. Tegemist on jääkeegli ehk curlinguga, milles Eesti naiskond esines Euroopa meistrivõistlustel esimest korda A-divisjonis kümne tugevama seas. Eesmärk oli lõpetada esikaheksas, mis säilitanuks koha A-liigas ja sellega tulid eestlannad ka toime, edestades Tšehhit ja Lätit ning alistades koguni curlingu sünnimaa, viimase taliolümpia pronksi Šotimaa. Väga napp 1:2 kaotus lisamatšis Norrale jättis Eesti ilma MM-i piletist ja õigusest osaleda 2018. aasta olümpia valikturniiril.
Saavutus on seda väärtuslikum, et curlingul pole Eestis ei ajalugu ega kandepinda ning harjutada saab seda lihtsate reeglitega, aga ülitunnetust nõudvat spordiala Eestis vaid paaris jäähallis.

Aga jätkakem talispordi rõõmsamate toonidega. Hiljaaegu kuulutas Eesti press, et 12-aastane Eesti trikisuusataja Kelly Sildaru hääletati Euroopa parimaks naissuusatajaks. Lugu tundub uskumatu, sest vaevalt 12-aastane plika, kes vanusepiirangu tõttu ei pääse veel niipea ühelegi naiste tiitlivõistlusele, nüüd ühtäkki parem on, kui Norra, Poola või Rootsi murdmaa-, Prantsusmaa mäe- või Norra laskesuusaamatsoonid. Rääkimata Euroopa pargi- või rennisuusatamise trikimeistritest. Aga ometi – Downdays Freeski Culture internetileheküljel küsiti parimaid, naiste seas kogus Kelly Sildaru üle 10 000 hääle ehk 89 protsenti kõigist ja oli ülekaalukas võitja. Võta või jäta. Usu või ära usu.

Hääletamisega jätkates – algas detsember, mil valitakse ja hääletatakse ka spordiaasta parimaid. Kõigepealt selgitavad alad oma parimad ja Eesti parimateks tennisistideks valiti Kaia Kanepi ning Jürgen Zopp, jalgpalluriks rahvusmeeskonna kapten Ragnar Klavan ja aasta kergejõustiklasteks kõrgushüppaja Eleriin Haas ning 400 meetri tõkkejooksja Rasmus Mägi. Viimane tõukas seega troonilt seal 2006. aastast õitsenud kettaheite olümpiavõitja ja maailmameistri Gerd Kanteri. Kes ütles – nii peabki, Rasmus oligi tänavu minust parem, noorte päralt on tulevik.

 

Enn Hallik