Kettaheitja Martin Kupper

 

Portugalis Leirias peetud kergejõustiku heitealade Euroopa talvistel meistrivõistlustel sähvatas ootamatult eestlane Martin Kupper, visates ketast 66.67. Sellest isikliku rekordi pooleteisemeetrisest ületamisest piisas nii Euroopa talviseks meistriks tulekuks, suvel Pekingis peetavate maailmameistrivõistluste normi täitmiseks kui koguni maailma hooaja edetabeliliidriks asumiseks.

Mullu Euroopa meistrivõistlustel üheksandaks tulnud Kupper selgitas, et ju on varakevadel tehtud vägev tulemus talviste kvaliteettreeningute ja lõunamaalaagrite vili. Mees, kelle käte siruulatus (kettaheitjale on see ülioluline) ei jää alla olümpiavõitja ja maailmameister Gerd Kanterile, saab nüüd päris kindlasti palju huvitavaid võistluskutseid (Teemantliiga kutse on juba tulnud) ja peab järgmiste heidetega tõestama, et 2006. aastast Eesti parimaks kettameheks olnud Kanteril tuleb liidrirolli eest tõsiselt võitlema asuda.

Teine maailma tipus eestlane on epeevehkleja Nikolai Novosjolov. Londoni olümpiale kaks ja pool aastat tagasi läks Novosjolov maailma edetabelijuhina, aga kõrbes seal juba esimeses matšis.
Uus tõus tuli 2013. aastal, kui Novosjolov võitis Ungari pealinnas Budapestis oma teise individuaalse maailmameistrikulla. Sellelegi järgnesid vigastused, vehklejatele nii omased psühholoogilised kõikumised ja näiteks alles hiljuti ei suutnud Novosjolov Tallinna meistrivõistlustelgi kolmandast kohast enamat.

Ja mees tõusis jälle – sel pühapäeval võistles ta Budapestis maailma karikavõistluste etapil ning tõestas ülivõimsate võitudega, et see linn on talle õnnelik ning vorm ja enesekindlus on tagasi. Ühtlasi tõusis Novosjolov maailma edetabelis 16 parema sekka ega pea nüüd MK-etappide närvilistel eelturniiridel osalema. Võrdseid vehklejaid on maailmas palju, eelvõistluse loteriis võib ka maailmameister kergesti kojusõidupileti teenida.

Vanasõna või kõnekäänd ütleb, et talenti ikka kotis ei hoia, see tuleb sealt igal juhul välja. Võib aga öelda ka teisiti – sportlik vorm on ajutine, anne igavene. Just seda tõestas taas 44-aastane suusakuningas, karjääri jooksul kaks korda olümpiavõitjaks ja maailmameistriks kroonitud Andrus Veerpalu.

Kaks aastat dopingusüüdistuse pannil praadinud, aga lõpuks õigeks mõistetud Veerpalu töötab nüüd koos Eesti suusakoondise kauase peatreeneri Mati Alaveriga Kasahstani suusataja Aleksei Poltoranini tiimis, aga on suusatestija ja tehnikaõpetajana ka ise pidevalt suuskadel ning näitas Eesti meistrivõistlustel, et oskused ja jaks pole kusagile kadunud. Sprindivõistlusel “pureles” ta poolfinaalis edukalt poja Andreasega ja oleks peaaegu lõppvõistlusele saanud, teatevõistluse klassikastiilis avaetapil näitas, et talent on igavene.

“Viis kilomeetrit sõitsid favoriitmeeskondade avavahetuse mehed koos, siis tõstis Andrus tempot. Üks üritas talle järele minna, aga Andrus lükkas järgmise käigu sisse ja lausa pühkis eest. Veerpalu sõitis endiselt sellise tehnikaga, millel silm lausa puhkas,” ütles suusaklubi Jõulu president Eeri Tammik.

Eestlased ei spordi üksnes kodukamaral või Euroopas, meid jagub ka Uude Maailma. Viimaste nädalate uudised ütlevad, et suvine välejalg Marek Niit sai omale uueks sponsoriks Audi ja võib nüüd USA-s, kus koos tüdruksõbraga elab, 400 meetri jooksu rahulikuma südamega lihvida.

Korvpallur Rauno Nurgeril käis aga hiljuti külaline. See oli 1988. aasta Souli olümpiavõitja NSV Liidu korvpallimeeskonnas, nüüdne Eesti koondise peatreener Tiit Sokk. Vaja oli näha, mis seisus on üliõpilane Nurger ja Guadeloupe saarel palli mängiv Rain Raadik. Ees on Euroopa meistrivõistluste finaalturniir suve lõpul Riias ja Eesti meeskonnal kaht noort pikka meest vaja. Sokk jäi nii Nurgeri kui Raadikuga rahule.

Rahule ei jäänud kindlasti tennisist Kaia Kanepi, kes kukkus Indian Wellsi turniirilt välja juba avaringis, sealjuures kaotusega endast maailma edetabelis koguni 80 kohta tagapool olevale Ons Jabeurile.

Päris kindel ei saa oma lähitulevikus olla Cincinnati Bengalsi meeskonnas mängiv ameerika jalgpallur Margus Hunt, sest meeskond sai tagasi oma kaitseliini kunagise tugisamba Michael Johnsoni ja Bengalsil on nüüd viis äärekaitsjat. Mitmes viiul on Hunt, hakkab selguma aprillis, kui Bengals taas treeningutele koguneb.

 

Enn Hallik,

Pärnu Postimees