Kettaheitja Martin Kupper.   Foto: delfi.ee

 

Suve lõpus Pekingis MM-iga kulmineeruva kergejõustikuhooaja enim tähti kokku toovad vaheetapid on Teemantliiga õhtumiitingud. Kaks neist on nüüd Dohas ja Shanghais peetud ning mõlemale on kutsutud ka eestlasi.

Mullu 400 meetri tõkkejooksus üsna pikalt maailma edetabelit juhtinud, Euroopa meistrivõistlustel hõbemedali võitnud ja selle eest Eesti aasta sportlaseks valitud Rasmus Mägi oli Dohas seitsmes ehk eelviimane, kuid jättis seljataha kahekordse maailmameistri, dominikaanlase Felix Sancheze. Mägi oli nädal varem võistelnud Jaapanis Kawasakis ja saanud seal teise koha Doha võistlusest pisut parema ajaga 49,50.

Shanghais oli kavas ka meeste kettaheide ja kutsutute sekka kuulusid nii tänavuse hooaja alguse liider Martin Kupper (nüüd on Eesti uus kettahiid oma 66.47-ga neljas) kui vanade teenete eest (olümpiavõitja, maailmameister, Teemantliiga võitja jne) Gerd Kanter. Hiinas võitis kettaheite viimaste aastate valitseja sakslase Robert Hartingu väikevend Christoph, Kupper sai 63.07-ga neljanda koha, Kanter heitis aga vaid 60.71.

Kupper arvas Kanterit silmas pidades, et vanad karud ärkavad aeglaselt, ja ega enne 2008. aasta olümpiat maailmas 27 võistlusel järjest alistumatu olnud Kanter tänavu ju number rinnas ringis käinud olnudki, ometi oli Shanghai võistlus märgilise tähendusega. Nimelt polnud Kanter üle 10 aasta ühelegi eestlasele kaotanud. Viimati juhtus see 2004. aastal, kui Kanter kaotas Monacos Kupperi tänasele treenerile Aleksander Tammertile. Aga 2015 hooaeg on nii-öelda veel väga noor, kogenud Kanter oskab oma keha kuulata ja vormi timmida, kindlasti pakuvad Eesti maailmaklassi kettamehed veel põnevust.

Põnevaim, ehk ka põrutavaim kergejõustiku-uudis jõudis Eestisse aga Ameerikast, kus Maicel Uibo püstitas ülikoolide konverentsivõistlusel esmalt kümnevõistluse sees tubli isikliku rekordi 2.18 kõrgushüppes ning seejärel sai kümne alaga kokku 8326 punkti. See tähendas nimetet võistlusel kindlat esikohta ja Eesti kõigi aegade kümnevõistlustabelis viiendaks tõusmist.

Et USA heas kliimas ja tingimustes varakevadel korralikke tulemusi annab teha, näitas ka ülikooli lõpetamise järel endiselt Ameerikas elav, töötav ning treeniv sprinter Marek Niit, kes jooksis Clermontis 100 meetrit 10,24 ja 200 meetrit 20,90 sekundiga.

Kui juba pikemalt kergejõustikust kirjutamiseks läks, siis üks kehvem uudis ka. Või – kas see ongi halb uudis, kui dopingupatuseid avastati ja karistati? Jooksjad Ilja Nikolajev ja Nikolai Vedehin said keelatud ainete kasutamise eest vastavalt kahe- ja nelja-aastase võistluskeelu, ka tühistatakse nende viimaste aegade tulemused ja võidetud medalid antakse puhtalt sportinuile.

Lõpetan kergejõustikuteema ajaloofaktiga. Nimelt möödus 16. mail 35 aastat päevast, mil Eesti sportlane kergejõustikus maailmarekordi püstitas. Olgem ausad, maailmarekord eestlaselt on ikka nii erandlik nähtus, et nende ridade kirjutaja klassikalistel kergejõustikualadel esimese hooga küll midagi muud kui vasaraheitja Jüri Tamme 1980. aasta 16. mai vägitegu meenutada ei suuda.

Tegemist oli Gruusias Leselidzes peetud NSV Liidu tippmeeste võistlusega ja teatavasti oli NSV Liit toona vasaraheite valitseja. Kõigepealt viskas praegugi maailmarekordit (86.74, visatud 1986. aastal, seega pika habemega rekord) valdav Juri Sedõhh 80.38, ja siis paugutas Pärnust Kiievisse vasaraheiteprofessor Anatoli Bondartšuki käe alla läinud Jüri Tamm 80.46. Maailmarekordimees sai ta paraku olla vaid 20 minutit, siis pani Sedõhh päevale 80.64-ga punkti.

Muide, toonases Nõukogude Liidus oli maailmarekordi eest ette nähtud rahaline preemia, aga Tammele anti sellest vaid 50%, tuues ettekäändeks, et samal võistlusel üle löödud rekord polegi nagu õige rekord.

Jüri Tamm sai pronksi nii 1980. aasta Moskva kui 1988. aasta Souli olümpialt, tema parimaks tulemuseks jäi 1984. aastal heidetud 84.40, millega Tamm püsib ka 30 aastat hiljem maailma kõigi aegade vasaraheite edetabelis kaheksandal kohal. Tamm töötab praegu Ukraina Olümpiakomitee presidendi büroo juhina, on Monaco aukonsul Eestis ja veab ka alati Monte Carlos finišeerivat elektriautode rallit. Väga kõva mees, lisaks terve ja omapärase elufilosoofiaga spordi- ning ärimees, keda alati huvitav ja õpetlik kuulata.

 

Enn Hallik,

Pärnu Postimees