USA-s Eugene´is peetud kergejõustiku Teemantliiga kolmandale etapile oli kutsutud rohkem eestlasi kui kunagi varem. Esikolmikusse küll keegi ei küündinud, aga tublid olid nii kettamehed Martin Kupper ja Gerd Kanter kui tõkkejooksja Rasmus Mägi. Kupper heitis neljanda koha väärilise tulemuse 63.35 ja võitis taas Kanterit, kellele 62.99 andis viienda koha. Ka Mägi oli 400 meetri tõkkejooksus ajaga 50,08 viies.

Kergejõustikust veel niipalju, et noored eesti mehed on väge täis – esmalt Portugalis, siis täitis kaks kuud USA heades tingimustes ja kliimas harjutanud Kaur Kivistik 3000 meetri takistusjooksus ajaga 8.33,17 Euroopa meistrivõistluste normatiivi ja peab tõsist plaani lõpuks ometi lükata kolikambrisse Ilmar Ruusi 1971. aastal joostud ning seega 44 aastat vana Eesti rekordi.

Kui Kivistik on 24-aastane ehk parimas sportlaseeas, siis tartlane Hans-Christian Hausenberg alles koolipoiss, kes juba A-vanuseklassi kümnevõistluse maailmarekordit üritas. Tartus oma tädi juhendamisel treeniv talent oli Leedus Balti mitmevõistlejate matšil rekordigraafikus, kuid kahjuks jäi teivashüppes loodetud tulemus saavutamata ja mitmevõistluse maailmarekordit veel ei tulnud. Küll aga Eesti noorterekord ja Kolumbia noorte MM-i norm.

Tõsiseid rõõmupäevi pakkus Eesti spordisõbrale viimastel nädalatel võrkpalli rahvusmeeskond. Muidugi maksavad spordis vaid medalid ja tiitlid, aga võistkonnaaladel on väikestel riikidel rõõmu ka vähemast, näiteks Euroopa või maailmameistrivõistluste finaalturniirile pääsemisest. Sinna saavad vaid valitud, sinna saamiseks tuleb kadalipust läbi minna.

Eesti võrkpallimeeskond jõudis läbi kolmeastmelise valiksüsteemi viimase vastaseni, kelleks oli korduvalt EM-medaleid võtnud (viimati hõbe 1989) Rootsi. Kes kahest mängust koosneva seeria võidab, sõidab sügisel EM-finaalturniiri alagrupimängudele Itaaliasse Torinosse – ja need kaks mängu võitis ning EM-pileti teenis Eesti!

Eesti koondise rumeenlasest peatreener Gheorghe Cretu on suutnud eestlaste tiimi lisada nii soravat kokkumängu kui – ja see osutus peamiseks – murdumatut vaimu. Sest analüütikud küll eeldasid, et Eesti peaks praegu Rootsist tugevam olema, aga rootslastel on mõne aasta taguse Euroopa Meistrite liiga võitja Markus Nilssoni kõrval teisigi kogenud ja häid mehi. Et Rootsit alahinnata ei tohi, näitas nädal tagasi Tallinnas peetud mängu esimene geim, milles eestlaste kaitse ülitugevate servide ja pommrünnakutega pulbriks tehti.

Aga siis hakkas paika loksuma ka eestlaste mängumasin, järjest enam hakkas maksma nende hirmus kõva tahtmine. Ja lausa uskumatult kulgesid kolm järgmist geimi selliselt, et Rootsi juhtis, kohati isegi 5-6 punktiga, kuid lõpus tiris Eesti end lausa küüsi ning hambaid appi võttes järele ja napsas geimivõidud.

Esimese mängu 3:1 võit oli eestlastele korralik handicap, aga teine kohtumine nädal hiljem Rootsis Halmstadis algas samuti lahinguga. Rootsil oli vaja see mäng 3:0 või 3:1 võita ja jääda peale ka nn kuldses lisageimis ning EM-pilet olnuks nende. Aga võta näpust. Eesti venitas taas kaks esimest ülitasavägist geimilõppu enda kasuks ning kolmandaks oli rootslaste tahtel juba täiesti toss väljas. Seega Eestile 3:0 võit ja õigus kümne viimase aasta jooksul juba kolmandat korda end Vana Maailma võrkpalli sakstetuppa kuuluvaks lugeda.

Kui pallurid rõõmustasid, siis Eesti kauane paraadala sõudmine veidi kurvastas. Ei hakka siin ruumi raiskama eestlaste sõudmismedalite loetlemisele, paraku jäävad need järjest kaugemale minevikku. Viimati tuli meeste neljapaat Euroopa meistriks 2012. aastal, nüüd jäid Poznanis peetud EM-regatil nii Eesti nelja- kui kahepaat isegi finaalist ehk kuue parema paadi medalisõidust kaugele.

Eesti paarisaerukahene Andrei Jämsä ja Kaur Kuslap tegid küll hea eelsõidu, jäädes poolfinaalist vaid 7 sajandiksekundi kaugusele, kuid osutusid ühe sõidu meesteks, kõrbedes järgnenud valiksõidus totaalselt. Neljapaat Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson, Sten-Erik Anderson ja Allar Raja said küll vastasteks mullu maailma- ja Euroopa meistrivõistluste medalipaadid, aga lõpuks 11 paadi konkurentsis teenitud kaheksas koht pole kindlasti see, mille nimel treeniti ja mida Poolast tooma mindi.

Kui alustasime uudistega Ameerikast, siis lubatagu nendega ka lõpetada. Kahjuks mitte positiivsete nootidega. Nimelt peab Cincinnatti Bengalsi Ameerika jalgpalli meeskonnas oma kolmandat profiaastat alustav, selle ala ainuke eestlane (Tennessee Titansi Michael Roos tõmbas teatavasti karjäärile kriipsu alla) Margus Hunt olema kevadhooajal vigastuspausil. Tegemist pole küll millegi hirmsama kui jõusaalis saadud hädaga, aga meeskonnasiseses kaitsemängijate konkurentsis niisugune fakt rookie aktsiaid loomulikult ei tõsta. Loodetavasti vigastus siiski taandub ja Eesti vägilane veel näitab end.

 

Enn Hallik,

Pärnu Postimees