Erika Kirpu

 

Aserbaidžaani pealinnas Bakuus lõppesid pühapäeval suurejoonelise sõuga esimesed Euroopa mängud. Kas ühtlasi ka viimased, saame lähiajal selgust. Arvamusi on mõlemast seinast, nii järjekordset raharaiskamist mõttetuks pidavaid kui Euroopaski suurt regionaalset spordipidu tervitavat.

Selge on muidugi, et rikas Aserbaidžaan, kes soovib endale koguni suveolümpiat, kergitas korralduse rahakotilati väga kõrgele ja Euroopas selle üle lööjaid (eriti praeguses Kreeka päästmise või välja viskamise kriisis) väga ei paista.

 

Seepärast võib Hollandist, kes esiti oli valmis nelja aasta pärast järgmisi Euroopa mänge võõrustama, aga nüüd loobus, ka aru saada. Ja praegu rohkem pretendente polegi.

Üks tulevikku puudutav faktor on mängude hind, teine poliitiline aspekt (nii mõnigi meediaväljaanne põlastab Aserbaidžaani kui ebademokraatlikku korraldajariiki), aga sportlased kõigist, enam kui poolesajast Bakuu mängudel osalenud riigist olid absoluutselt ühel meelel, tervitades Euroopa oma olümpiat.

 

Korralduse kohta öeldi, et super, taset hinnati tugevaks, võistlust väga vajalikuks. Rõhutaks – see oli peategelaste sõnum.

Eestlastel läks esimestel Euroopa mängudel ettearvatult – tähti peoga taevast alla ei toodud, aga tühjade kätega ka koju ei lennatud. Mängud algasid raskekaalumaadleja Heiki Nabi pronksiga ja lõppesid epeenaiste kahe medaliga. Kõigepealt sai pronksi tänavu Eesti parimaks vehklejaks kerkinud Erika Kirpu ja seejärel teenis epeenaiskond võistkondliku hõbeda. Koos Kirpuga käisid pjedestaalil Julia Beljajeva, Katrina Lehis ja Irina Embrich.

Kolme medali kõrval väärisid Bakuus eestlastest kiitust sulgpallurid Kati Tolmoff ja Raul Must ning ujuja Daniel Zaitsev. Kahe lapse emana suurde sporti naasnud ja juba maailma edetabelis esiviiekümne piirile jõudnud Tolmoff võitis alagrupi ja kaotas alles 16 seas, Must võitles vedelikukaotuse ja kurnatusega, aga langes väärikalt, Zaitsev jõudis kahel ujumisdistantsil finaali, lõpetades delfiinis seitsmenda ja kroolis kaheksanda kohaga.

Euroopa mängud lõppesid, aga Inglismaa lõunarannikul Jersey saarel algasid eestlaste osavõtul järgmised mängud. Tegemist on väikesaarte maailmamängudega, millel Ida-Euroopa riikidest on osavõtuõigus ainsana Saaremaal, ja saarlastele on need mängud ülitähtsad. Maksku mis maksab, toimugu need Barbadosel või Bermuudal, Saaremaa lipp peab seal lehvima. Ning ongi väärikalt lehvinud, näiteks pole Saaremaa võrkpallinaiskond kunagi medalita tagasi tulnud.

Saarte mängud pole sugugi väikesed mängud, seal võisteldakse tänavugi 14 alal, medaleid tahtmas on kohal 2600 sportlast 24 saarelt.

Suvel on loomulikult tähtsaimateks spordialadeks kergejõustik ja jalgpall. Eesti kergejõustiklased võistlesid hiljuti Kreekas Heraklionis Euroopa võistkondlike karikavõistluste esiliigas ja suutsid sellesse seltskonda napilt püsima jääda. Saadi kaks alavõitu – ühe tõi mullune Euroopa 400 meetri tõkkejooksu hõbe Rasmus Mägi ja teise isikliku rekordi 82.67 ning MM-normiga üllatanud odaviskaja Tanel Laanmäe. Mägi võitis mõni päev hiljem Turus Paavo Nurmi mängudel esikoha. Laanmäe tulemust kommenteerides tuleb mainida, et Eestis on viimastel aastatel oda vaid üks kord temast kaugemale visatud.

Tasapisi koguvad vormi ka mullune Eesti parim naiskergejõustiklane Eleriin Haas, kes oli Nurmi mängudel kõrgushüppes 1.88ga teine, ja pooleteise meetriga oma hooaja marki parandanud kettamees Gerd Kanter. Tuleb aga märkida, et 64.70 on veel 30 sentimeetrit vähem kui Pekingi MM-norm.

Eesti jalgpalliklubid said teada oma vastased Euroopa karikasarja eelringides. Kerge ei saa olema kellelgi – Tallinna Levadia vastane on Põhja-Iirimaa Belfast, Sillamäe Kalev mängib Horvaatia ja Tallinna Flora Makedoonia klubiga, Nõmme Kalju Kasahstani meeskonnaga. Briti jalgpallikool on teada tugevuses, endises Jugoslaavias osatakse hästi kõiki pallimänge, mängitagu neid õues või saalis, jala või käega, olgu või vees. Ning Kasahstanis väga raha ei loeta, ostetakse sisse keda iganes.

 

Enn Hallik,

Pärnu Postimees