Eesti esitennisist Anett Kontaveit jõudis Šveitsis Bielis esimest korda WTA turniiri finaali, kus pidi tasavägises mängus 4:6, 6:7 (kiire lõppmäng 6:8) alla vanduma vaid 17-aastasele ja enne Bieli turniiri WTA edetabelis alles 233. Real seisvale Marketa Vondroušovale.

 

Tegemist on Tšehhi imelapsega, kes võitis tänavu ITF tasemega turniiridel järjest 20 mängu, sai Bieli 225 000 dollarise auhinnafondiga WTA turniiril vabapääsmega kvalifikatsiooni, võitis seal kolm ja seejärel põhiturniiril kõik viis mängu,  sealjuures finaalis külmaverelise kaitsemänguga Kontaveidi. Anetil olid võimalused mäng enda kasuks pöörata, teise seti kiires lõppmängus omas ta kaht settpalligi, aga seekord oli vastane kindlam.

 

Anett Kontaveit tõuseb Bieli turniiri järel maailma edetabelis 74. kohale. Elu esimene WTA turniirivõit oli küll lähedal, aga väärt võidud sai Anett ka esimeses ringis britt Heather Watsoni (WTA 110.), teises ringis venelanna Jevgenia Rodina (WTA 78.), veerandfinaalis hollandlanna Elise Mertensi (WTA 68.) ja  poolfinaalis valgevenelanna Aljaksandra Sasnovitši (WTA 108.) üle. Turniiri tasavägisust näitab, et Kontaveidi kõik võidud tulid pikkades mängudes ja finaali eel pidi reketid pakkima mitu maailma esiviiekümnesse kuuluvat tennisisti.

 

Kontaveit alustab juba selle nädala lõpul Saksamaal Stuttgardis järgmist, seekord 700 000 dollari suuruse auhinnafondiga WTA turniiri. Tegemist on liivaväljakuvõistlusega, mida eestlanna alustab hiljutisele  edule vaatamata kvalifikatsiooniringidest.

 

Rõõmustada said Eesti spordisõbrad hiljuti jälle ka oma riigi kõige tugevama mehe üle. Mõistagi on tegemist raskekaalutõstja, kaks aastat tagasi USA-s Houstonis maailmameistrivõistlustel dopingupatuse venelase diskvalifitseerimise järel tõukamises maailmameistriks ning kahevõistluses hõbemedalile tulnud Mart Seimiga. Vahepeale mahtusid pronksmedal Euroopa meistrivõistlustelt ning viies koht Rio de Janeiro olümpialt, nüüd tõi Mart taas MM-medali.

 

Horvaatias Splitis peetud maailmameistrivõistlustel jäi Seim oma nõrgemas tõsteviisis rebimises ettevaatlikuks. Tegi algraskuse 180 kilo kenasti ära, aga tundis 185 kilo rebides põlves valu ja jättis selle tõsteviisi pooleli. Tõukamises on eesti vägilane aga vaieldamatult endiselt maailma üks tippudest – Seim tõstis pea kohale 246 kilogrammi, jäädes alla vaid üliraskekaalu praegusele valitsejale grusiin Lasha Talahadzele, kes tõstis täpselt veerand tonni.

 

Kogusummas ei lubanud Seimi rebimise suur allajäämine rivaalidele enamat viiendast kohast, aga ka ühe tõsteviisi MM-hõbe on kõva sõna. Mart Seim on maailma tõstmises igal juhul omaette nähtus. Esiteks võistleb ta üliharva ja kui välja tuleb, siis ikka medalijahile. Teiseks teavad kõik, et rebimises pole Seimist vastast ja tõukamises pole Seimile vastaseid. Ning kolmandaks on Eesti vägilane maailma üliraskekaallaste seas üks üliväheseid puhta renomeega mehi, kes „dopingupuhkusel“ pole käinud.

 

Eesti rallimees Ott Tänak ütles enne Korsika MMetappi, et saaks selle ralli hästi sõidetud, võiks edasisele rõõmsa pilguga vaadata. Põhjust Korsikat karta oli, sest kahel eelmisel aastal ei olnud Tänak sel 10 000 mägikurvi ralliks kutsutaval MM-etapil suutnud enamat kümnendast kohast.

 

Tänavu on Ott koos uue kaardilugeja Martin Järveojaga M-Spordi meeskonnas hea hoo üles saanud. Monte Carlo ralli kolmanda, Rootsi taliralli teise ja Mehhiko ralli neljanda kohaga hõivati MM-arvestuses enne Korsikat kolmas positsioon, aga Korsikal läks asi jälle viltu. Kahel esimesel kiiruskatsel oli Tänak neljas, kolmandal libises aga nii sügavasse kraavi, et sealt omal jõul enam välja ei saanud. Jätkati küll ralli-2 süsteemis ja loodeti viimase kiiruskatse ehk powerstage eripunktidele, aga kokkuvõttes jäädi ikkagi 11-ndaks ja esimesena punktita.

 

Eesti eelmine maailmatasemel rallimees Urmo Aava ütles Oti lohutuseks, et kui rallimees hakkab iga kurvi libedaks kartma, ei jõua ta kusagile. Tulebki riskida ja täiega tuld anda. Oled siis kullas või kraavis. Tänak kommenteeris samuti, et ühe kraavi pärast maailm veel kokku ei kuku, järgmisena peetavast Argentiina rallist algavad talle sobivamad teed.

 

16. aprillil algasid Eesti riigi 100. sünnipäeva mitu aastat kestvad pidustused. Profimatkajad kõndisid mööda Eestit Avinurmest Tõstamaani kunagi poolitanud kubermangu piiri, jupikaupa lõid üllatavalt talvisel kevadpäeval kaasa ka tavakodanikud eesotsas Kurgjal matka lõpetanud president Kersti Kaljulaidiga.

 

Üks tore sünnipäevakingitus rulliti aga lahti juba mõni päev varem Eesti korvpallimeistrivõistluste Tallinna Kalev/Cramo ja Rakvere Tarva mängu eel. See oli maailma suurim, 16 x 10 meetrit ehk 160 ruutmeetrine Eesti lipp. Niisuguse lipu kudus oma riigile sünnipäevakingiks Paide mees Valtrik Pihl ja tal kulus selleks üle kolme aasta. Vahva kink, kas pole!

 

Enn Hallik