Anett Kontaveit võitis maailma esitennisisti! 

Kümmekond aastat kõneldi laias ilmas Eesti tennisest Kaia Kanepi nimega seotult. Nüüd on selle rolli üle võtnud vaid 21-aastane Anett Kontaveit. 

 

Viimase kuu jooksul on maailma edetabelis 68ndaks kerkinud Anett teinud neljal turniiril terve rea säravaid esitusi, mille tipuks oli kolmapäeval Roomas 6:4, 6:0 võit maailma edetabelijuhi sakslanna Angeligue Kerberi üle! WTA kodulehekülg tituleeris esimese emotsiooniga 2017. aasta kohe Kontaveiti läbimurdeaastaks, samuti leiti kohe üles fakt, et alates 2006. aastast pole keegi suutnud maailma esitennisisti „kuivalt“ ehk 6:0 numbritega alistuma sundida. Kontaveit kommenteeris, et püüdis keskenduda igale punktile ja löögile ning välja tuli väga hea esitus, mis andis senise karjääri säravaima võidu. Kerber ei üritanud mängu järel vigastuse või millegi muu taha pugeda, ütles vaid, et pole liivaväljakute spets ja andis noorele eestlannale au.

 

Üsna ilmselt on Kontaveiti puhul tegemist taseme tõusu ja kogemustepagasi täienemisega, seepärast  mõni sõna ka tema eelmistest mängudest. Kõigepealt alistas Kontaveit Šveitsis Bielis järjest neli maailma esisaja teise poolde kuuluvat vastast ja mängis elu esimeses WTA turniiri finaalis. Võidukarikat küll veel ei tulnud, sest Tšehhi 18-aastane imelaps Marketa Vondroušova osutus sel päeval paremaks, aga heade turniiride ots oli lahti tehtud.

 

Järgnes hoopis kõrgema tasemega WTA turniir Stuttgardis, kus Kontaveit pidi alustama eelringidest. Vastased polnud kerged, aga Anett jõudis kolme võiduga põhitabelisse. Ning edulugu jätkus – Kontaveit võitis kõigepealt endatasemelise Ana Konjuhi, siis maailma 34. reketi Jekaterina Makarova ja lõpuks murdis ka WTA edetabeli kuuenda mängija Sabine Muguruza! See oli Aneti esimene võit maailma esikümnesse kuuluva mängija üle.

 

Veerandfinaalis tuli noore eestlanna vastaseks kunagine maailma esireket, hiljuti „dopingupuhkuselt“ naasnud ja nüüd publikumagnetina turniirikorraldajailt vabapääsmeid saav Maria Šarapova. Kontaveit andis küll kogenud vastasele väärika lahingu, ent siiski kaotas 3:6, 4:6.

 

Stuttgardi järel (kiire kodukülastus päädis evakuatsiooniga suitsu täis AirBalticu lennukist) reisis Kontaveit Madridi, kus läbis esimese eelringi, aga kaotas teises Kolumbia esimängijale Marina Duque-Marinole. Pakkis juba reketid, et lennata järgmise turniiri paika, kui sai teada, et pääseb lucky loser’i staatuses siiski põhitabelisse. Seal Anetil siiski kiire ümberlülitus ei õnnestunud, nappis nii füüsise kui vaimu värskust ja maailma 22. reketile Coco Vandeveghele (USA) ta vastu ei saanud.

 

Mõni päev taastumiseks ja Kontaveit läks väljakule juba Roomas. Jälle kaks eelringi, sealjuures teises tuli kokku minna ning revanši püüda kolumblanna Duque-Marinolt. Seekord õnnestus ja tee põhitabelisse oli vaba. Seal alistas ta avaringis 6:3, 6:4 Andrea Petkovici ja saigi võimaluse matšiks maailma esireketiga. Tähelend jätkub.

 

Kes võiks teha ilma kergejõustiku MM-il Londonis? Kergejõustiku maailmameistrivõistlused peetakse tänavu augustis Londoni 2012. aasta olümpiastaadionil. Viis aastat tagasi võitis kettaheitja Gerd Kanter seal olümpiapronksi ja pole võimatu, et selle staadioni heitering, kus ta võib-olla oma pika karjääri lõpetab, on talle jätkuvalt õnnelik. Nimelt heitis 38-aastane vanameister Saksamaal Wiesbadenis koguni 65.87, millega muidugi võitis, täitis MM-i normi (63 meetrit) ja tõusis maailma jooksvas edetabelis kuuendaks. Tegi küll rinnalihasele veidi viga, aga andis märku, et kogenud meest on veel vara maha kanda.

 

Kes eestlastest võiks olla veel nii tervel välishooajal kui hooaja tähtsaimal võistlusel nii-öelda suurel pildil? Ennekõike muidugi 400 meetri tõkkejooksja Rasmus Mägi. Mullu esimese eestlasena sprindijooksus olümpiafinaali jõudnud ja Eesti aasta parimaks sportlaseks tunnistatud Mägi sai hiljuti esimesel Teemantliiga etapil Shanghais kolmanda koha, olles sealjuures finišis enne nii olümpiavõitja Kerron Clementit kui Euroopa meistrit Kariem Husseini. Aeg 49,38 jääb küll olümpial tehtud Eesti rekordile terve sekundiga alla, aga on treenerist isa Taivo lauset „Rasmusel jätkus rõõmustavalt käiku ka kaheksanda tõkke järel“ arvestades hooaja hakul lootust pakkuv.

 

Kanteri ja Mägi kõrval tuleb kindlasti tähelepanelikult jälgida Rio olümpial enne viimast vooru hõbedat  hoidnud ja lõpuks neljandaks jäänud kettamehe Martin Kupperi käekäiku. Samuti ootame jätkuvalt seitsme meetriga algavat tagajärge kaugushüppaja Ksenija Baltalt. Stabiilsust on, neljal viimasel tiitlivõistlusel on Balta jõudnud finaali, nüüd võiks ka üks „särakas“ tulla!

 

Ja veel: Eestil on kolm tublit meesodaviskajat Risto Mätas, Tanel Laanmäe ja Magnus Kirt, samuti mullu naiste odarekordit uuendanud Liina Laasma. Oda on kapriisne riist, mis võib maanduda mättas või  lauelda kaugele...

 

Enn Hallik