Anett Kontaveit. Postimehe foto

 

Eesti võrkpallimehed on, kui naljaga pooleks öelda, heade esitustega oma tänavuse suve untsu keeranud. Igatahes puhkusest ei saa nad pika klubihooaja järel niipea unistadagi: alles pühapäeva õhtul lõpetati kodus rahvuskoondisega edukas MMvalikturniir, juba reedel alustatakse Montenegros Maailmaliiga mängudega, mis nädal hiljem kolivad Tallinna. Ja siis on ees veel üks MM-valiktsükkel ning Euroopa meistrivõistluste finaalturniir. Hullumeelselt raske, kuid põnev suvi. Aga mis ei tapa, teeb teatatavasti tugevaks.

 

MM-valikturniiril Tallinnas oli laual üks otsepääse 2018. aasta maailmameistrivõistluste Itaalias ja Bulgaarias korraldatavale finaalturniirile ning üks koht viimase pileti lisaturniirile. Eesti alistas vastrenoveeritud Kalevi spordihallis kergelt 3:0 oma esimesi rahvusvahelisi mänge pidanud Kosovo, sai küll võitlusega, aga siiski suhteliselt kindlalt 3:1 jagu Rumeeniast ja Ungarist ning 3:0 Montenegro pallureist.

 

Teine koht ja seega lisavalikturniir kindlustatud, mindi pingest vabana neljakordse olümpiavõitja (viimati 2012), maailmameistriks ja Euroopa meistriks tulnud, praegu kõige kõvema tasemega klubiliigat pidava Venemaa vastu. Alles nädal tagasi oli Eesti maavõistlusmängus selgelt 0:3 alla jäänud, aga nüüd hakati võimsale vastasele publiku maruliselt toel vihaselt vastu. See võit tuleb teil saalis, kus 1968 NSV Liidu meistreiks tulime, ja nüüd taas olime avadefileel sunnitud püsti seistes NSV Liidu hümni kuulama, meilt punkthaaval rebida, kui üldse õnnestub! Ja Eesti võitiski avageimi 25:21. Ning juhtis teises geimis lootustandvalt 21:18. Venelased olid närvis, treener vahetas pikalt pingilt sisse uusi mehi ja paraku leidis oma jokkeri, kelle servid mängu ära pöörasid. X-faktor jättis Eesti maha, teine geim kuulus Venemaale 25:21, kolmas 25:18 ja neljas 25:19.

 

Eesti koondise kapten Kert Toobal ütles, et tal pole oma meestele ühtki etteheidet, kogu Eesti nägi Taaveti ja Koljati võrdset lahingut, Vene meedia vaatas asja muidugi mingi teise mätta otsast ning väitis, et eestlastest käidi taas lihtsalt üle.

 

Juuli keskel võib-olla Tallinnas peetaval MM-i lisavalikturniiril konkureerivad eestlastega viimasele MMpiletile 2014. aasta MMpronks Saksamaa, samuti tugev Belgia ning Eestiga umbes samal tasemel Slovakkia, Valgevene ja Kreeka.

Maailmaliiga kolmandas tugevusgrupis on Eesti meeste vastaseks Montenegro osaturniiril võõrustajad, Hiina Taipei ja Tuneesia, nädal hiljem Tallinnas Katar, Venetsueela ja Kreeka. Eesmärgiks on pääs Mehhikos peetavale Final Fourile, kus selgitatakse üks ja ainus teise tugevusgruppi tõusja.

 

Nagu on kuumad poised praeguses jahedas Eesti suves võrkpallurid, on spordisõpradel kiitmiseks ja arutamiseks suus tennisist Anett Kontaveiti nimi. Bieli, Madridi ja Rooma WTA turniiride järel esisaja lõpust maailma edetabeli 53. reale tõusnud, tabelijuhi Angelique Kerberi ja sama kuulsa Garbine Muguruza alistamise järel WTA kodulehel tennisemaailma tõusvaks täheks tituleeritud 21-aastane eestlanna alustas hästi ka oma neljandaid Prantsusmaa lahtisi meistrivõistlusi.

 

Kahel esimesel katse Kontaveit Roland Garros’ liivaväljakuil kvalifikatsioonist edasi ei saanud, mullu murdis ta põhitabelisse ja andis seal seitsmekordsele Grand Slam turniiride võitjale Venus Williamsile väärika lahingu, kaotades 6:7, 6:7. Nüüd andis loos Pariisis otse põhitabelisse pääsenud Anetile esimeseks vastaseks rumeenlanna Monica Niculescu, erilise lõigatud löökidega kaitsva stiiliga mängija. Aga Anett hammustas selle pähkli lahti, võites esimese seti võitlusega 7:5 ja teise juba kindlalt 6:1.

 

Järgmiseks vastaseks tuli Kontaveitile aga ei keegi teine kui mulluste Prantsusmaa lahtiste meistrivõistluste võitja, viimati eestlannale alla jäänud Muguruza! Hispaanlanna ütles, et peab enne eestlannaga mängu viimatise kaotuse põhjusi väga tõsiselt analüüsima ning igal juhul tuleb tal Aneti vastu kõik välja panna. Kontaveit seevastu lubas keskenduda igale punktile ning mitte mõelda sellele, kes on teisel pool võrku ja kes viimati peale jäi. Kontaveit andiski tiitlikaitsjale tõelist tipptennist näidates vägeva lahingu, võitis avaseti 7:6, kaotas teise seti 3:1 eduseisust 4:6 ja kolmanda 2:2 viigiseisult 2:6.

 

Kergejõustikuvallast tuli nii häid kui kehvemaid uudiseid maailma ühelt mainekamalt mitmevõistluselt Austriast Götzisest. Hea on see, et üle pika aja võistluse katkestamata lõpetanud Grit Šadeiko püstitas 6280 punktiga Eesti seitsmevõistlusrekordi ja Janek Õiglane sai kümnevõistluses kirja 8037 punkti, olles nüüd 14. maagilise 8000 punkti piiri ületanud eestlane. Kehvem on nende tulemuste juures fakt, et niisuguste punktisummadega võib mitmevõistluse tänase taseme juures pjedestaalile pääseda vaid Eesti mastaabis, rahvusvahelistel võistlustel võidetakse seitsmevõistlus 6800-7000 ja kümnevõistlus 8500 ning enama punktiga. Ning Maicel Uibo, ainuke eestlane, kes praegu sellele tasemele küüniks, jätkab oma ebaõnnestumiste jada. Götzises sai ta täpselt nii nagu Rio olümpialgi kuulitõukes kolme üleastumise järel nulli, jätkas siis üksikaladel, aga vigastas teivashüppes juba varemgi probleeme teinud reielihast.

 

Enn Hallik