Eesti võrkpallimeeskond on oma hullumeelselt töökast suvest võtnud seni maksimumi. MM-valiksarjas jõuti järgmisse ringi, kus mängus veel üks finaalturniiri pilet, Maailmaliiga debüüthooajal edeneti kolmanda tugevusliiga Final Fouri ja ka seal võideti nii poolfinaal kui finaal! Foto: Delfi Sport

 

Maailmaliiga lõppvaatuse poolfinaalis kohtuti Mehhikos Leonis kohaliku rahvuskoondisega ja võideti vaid mõnd nõrkushetke ületades kindlalt 3:0. Finaalivastaseks tuli Hispaania, kellega kuu aega tagasi sõprusmängudes vormi lihviti, esikohamängu võitis Eesti probleemideta 3:0. Eesti oli parim vaatamata sellele, et harjumatus palavuses, niiskuses ja kõrguses merepinnast oli pallureil teistmoodi lendava palli taltsutamisega tükk tegemist.

 

Tasuks preemia 60 000 USD (mis liigas osalemiseks kulunud 200 000 dollarit muidugi ei kata) ja õigustatud lootus esineda järgmisel aastal Maailmaliiga teises tugevusdivisjonis. Tõsi, liigat ootab remont või värskendus ja kui palju ning mis liigades edaspidi mängitakse, pole veel teada, aga tõusulainel Eesti on igatahes „käpp“ kaasa lööma.

 

Praegu on võrkpallurid paarinädalasel puhkusel, seejärel hakatakse valmistuma 18.-23. juulil Belgias peetavaks MM-i lisavalikturniiriks. Kõige raskemad vastased on sel turniiril Saksamaa ja Belgia.

 

Teine Eesti spordi täht, kes hiilgavate esituste järel puhkuse võttis, on tennisist Anett Kontaveit. Uue hollandlasest treeneri Glenn Schaapi käe all tänavu nagu raketiga tipptennise taevasse tõusnud Kontaveit võitis treeneri kodulinnas Den Boschi muruturniiri ja see on tema karjääri esimene 250 000 dollari suuruse auhinnafondiga WTA taseme turniirivõit.

 

Liivaväljakutel peetud turniiride eduka jada järel läks Anett Hollandisse pigem Wimbledoni Grand Slam turniiri eel muruga (pall põrkab palju kiiremini kui liivalt) harjuma kui võitu noolima, aga läks iga mänguga järjest paremaks. Poolfinaalis alistas Anett 6:3, 6:7, 6:2 ukrainlanna Lesja Tsurenko ja finaalis 6:3, 6:3 venelanna Natalja Vihljantseva. Kontaveit, kes mängis Hollandis eriti liikuvalt, agressiivselt ja innukalt, tõusis selle turniirivõiduga maailma edetabeli 36. reale (kolm kuud tagasi oli alles 125.) ja ületas oma lühikese profikarjääri jooksul teenituga miljoni dollari raja.

 

Hollandist lendas Kontaveit, võidu magus maitse suus, Mallorca samasuguse tasemega WTA turniirile, aga seal naases reaalsusse ja astus nii kehale kui vaimule puhkuse andmiseks võistluskarussellilt kuni Wimbledonini maha. Inglismaa lahtiste meistrivõistluste põhiturniir algab 3. juulil, Kontaveit kuulub nüüd asetatud mängijate hulka ning ei tohiks kahes esimeses ringis endast edetabelis kõrgemal seisvaid vastaseid kohata.

 

Taas on eestlastel aga põhjust Wimbledonis kaasa elada kahele rahvuskaaslasele. Haigustest ja vigastustest jagu saanud Kaia Kanepi (2013 maailma 15.) võitis 25 000 USD fondiga ITF turniiri Saksamaal Essenis, tõusis maailma edetabelis 541. kohale ja saab tänu nn. kaitstud ehk külmutatud reitingule osaleda Wimbledoni eel ringides. Seal on 96 mängijat, põhiturniirile pääsemiseks tuleb Kanepil võita kolm vastast.

 

Kergejõustikust on pakkuda nii häid kui vähemhäid uudiseid. Hea on, et 400 meetri tõkkejooksja Rasmus Mägi juhib ülemaailmse Teemantliiga sarja. Liidrikoht ei tähenda küll muud, kui vaid pääsu finaaletapile, kus kulda, karda ja teemante jagatakse, aga Eesti mees on ikkagi stabiilselt maailma paremate seas.

 

Kehvemad uudised on, et augustis Londonis peetavate maailmameistrivõistluste eel paraneb kõigi tiitlitega (peale EM-kulla!) pärjatud kettaheitja Gerd Kanter rinnalihase vigastusest oodatust visamalt. Ja Kanterit Rio olümpial edestanud ning neljandaks tulnud Martin Kupperil jääb MM-normist ikka veel kolm meetrit puudu. Väga kiita pole ka kaugushüppaja Ksenija Balta seis, tema on vigastuse hirmus õige mitu võistlust vahele jätnud.

 

Eesti kergejõustikukoondis osales jaanipäeva paiku Soomes Vaasas Euroopa võistkondlike meistrivõistluste tugevuselt teises liigas, sai seal kümnenda koha ja kukkus koos Bulgaaria ning Taaniga järgmiseks aastaks aste madalamale ehk võistlema maailmajao 25. kergejõustikumaa aule.

 

Vaasas olid eestlastest tasemel eelkõige odaviskajad, kellest Liina Laasma tõi 57.93ga ainsa alavõidu ja Magnus Kirt jäi oma tulemusega 83.60 alla vaid Soome ässale Tero Pitkamäkile. Teise koha sai veel Grit Šadeiko 100 m tõkkejooksus, Kätlin Tõllasson oli kettaheites kolmas. Samas oli Eesti väga nõrk kõigis jooksudes – 24 jooksualast koguni kolmeteistkümnel lõpetas sinimustvalge embleemiga sportlane viimaste seas.

 

Rõõmu tegi aga malesuurmeister Kaido Külaots. Maailma karikavõistluste Balti valikturniiride sarjas, kus osales kolmel osaturniiril neli tugevamat nii Eestist, Lätist kui Leedust, sai Külaots kokkuvõttes esikoha ja teenis sellega ainsa mängus olnud pääsme MK finaalvõistlusele Batumis. Seal omakorda jagatakse näpuotsaga kohti maailmameistrivõistlustele.

 

Enn Hallik