Anett Kontaveit Australia Openil. Foto: anettkontaveit.ee

 

Maailma tenniseeliidis jõudsalt ülespoole rühkiv (oli aasta alguses WTA 125., nüüd 38. ja tõuseb Wimbledoni järel veelgi) 21-aastane Anett Kontaveit tegi vaimustava etteaste ka Wimbledoni All England Club’i muruväljakutel.

 

Kui varem polnud ta sel Grand Slam turniiril võitnud põhitabelis ühtki mängu, siis nüüd alistas Anett avaringis probleemideta 6:2, 6:4 hispaanlanna Lara Arruabarrena (WTA 52.) ja teises ringis 55 minutiga 6:3, 6:1 venelanna Darja Kassatkina (WTA 30.).

Kolmanda ringi vastane taanlanna Caroline Wozniacki oli juba tõeline pähkel (WTA praeguse edetabeli 6., mõne aja tagune maailma esireket). Aga Kontaveit oli teda seni ainsas omavahelises mängus võitnud ja andis vägeva lahingu seegi kord. Oli lausa võidu lävel!

Avasetis õnnestusid eestlannal servimurded paremini kui Wozniackil ja sett kuulus 6:3 Kontaveitile. Teises setis oli Kontaveit geimidega 5:4 ja punktidega 30:0 ees ning matšivõidust seega vaid kahe õnnestunud löögi kaugusel. Siis aga karjatas üks pealtvaataja just Aneti löögi eel, see võis eestlannale mõjuda, igatahes kuulusid järgmised punktid, geim ja seejärel tie-break Wozniackile. Kaotu­sest pääsenud taanlanna kogus enesekindlust ja võttis kolmanda seti juba kindlalt 6:2.
Väga motiveeritud ja maailma tennises sellisele tasandile jõudnud, kus enam kedagi ei kardeta, Kontaveit oli publiku käitumisest ja kaotusest väga löödud, aga samas kindel, et niisuguseid seiku juhtub ikka. Muruväljakutega on selleks aastaks nüüd kõik, juba sel neljapäeval alustab Anett savi-liivaväljakul turniiri Šveitsis, järgmisel nädalal mängib ta juba Rootsis.

Wimbledonis osales Kontaveit ka naispaarismängus, kus jõudis koos sakslanna Mona Bartheliga teise ringi. Ja veel Wimbledonist: üle mitme aasta üritas seal kammbäkki ka Kaia Kanepi. Kunagine maailma 15. reket on küll pika vigastusterea süül langenud WTA edetabelis esiviiesaja taha, aga sai nii-öelda külmutatud reitingu abil koha eelturniirile, kus kaotas teise kohtumise WTA 166. mängijale venelanna Ariana Rodionovale. Loodame, et Kanepil jätkub motivatsiooni tennisekarjääri jätkata.

Teine Eesti spordi täht Kontaveiti kõrval, kellele viimastel nädalatel kõvasti kaasa elati, oli rallimees Ott Tänak. Kui tunamullu oli ta maailma­meistrivõistluste sarja kuuluval Poola rallil kolmas ja mullu jäi saatusliku rehvipurunemise süül ilma esikohast, siis nüüdki olid eesti mehed Ott Tänak ja kaardilugeja Martin Järve­oja favoriidid. Mullune muster kordus, aga veel veidi kehvemas variandis: kui läinud aastal lõpetas Tänak ikkagi teisena, siis tänavu tegi ta liidrina sõites ühel viimastest katsetest avarii ja oli sunnitud sootuks katkestama.

 

Tänak 2014 Saksamaa rallil. Foto: Vikipeedia.

Poola kruusaseid ja mudaseid teid, autosid ja piloote arvestades loeti selle ralli soosikuteks Sebastien Ogieri, Jari-Matti Latvalat, Thierry Neuville’i ja Ott Tänakut. Teise rallipäeva lõpuks oli selge, et esikohale heitlevad vaid Tänak ja Neuville. Kolmandal päeval sai publik emotsioone kogu raha eest: kord oli ees Hyundail kihutav Neuville, kord M-Spordi Ford Fiestat taltsutav Tänak. Neuville parandas katse keskel rehvi, Tänak kaotas auto tagatiiva, meeste vahe oli ikka vaid mõni sekund.

Tänak andis oma meeskonnalt riskiloa saanuna hullupööra kihutades endast parima, teades, et turvalise sõiduga pole võimalik Neuville’i võita. Neuvillel oli info, et Tänak on riski piirile ja katkestamisele lähedal ning prantslane võttis sõitu veidi rahulikumalt. Ning tema taktika õigustas end.

Tänak langes nüüd MM-arvestuses neljandaks, ees on Ogier, Neuville ja Latvala. Meeskondlikult juhib küll Ogieri ja Tänaku M-Sport, aga edu jälitajate ees kahanes ja Tänak sai käsu järgmisi MM-etappe pisut rahulikumalt võtta.

Kergejõustikus ootab ees augusti esimesel nädalal Londonis algav MM. Ligemale kuu on veel aega eestlastelgi vormi timmida, aga praegu paistab, et parimad väljavaated 2012. aasta olümpiastaadionil hästi esineda on 400 meetri tõkkejooksjal Rasmus Mägil. Hiljuti Lausanne’is Teemantliiga etapil kolmanda koha teeninud Mägi ajad paranevad tasapisi, viimati peatus stopper tema finišis numbritel 48,94 (Mägi isiklik mark on Rio olümpial joostud 48,4). Rasmus juhib puntiarvestuses endiselt Teemantliigat ja on vähemalt finaalipretendent ka MM-il.

Teine heas hoos Eesti kergejõustiklane on odaviskaja Magnus Kirt. Stabiilsuse saavutanud mees, kelle isiklik rekord on 86.65 (sellega võiks tahta medalit juba ükskõik millise tasemega võistlusel), on tänavu võistelnud kaheksa korda ja alati ületanud 80 meetri piiri. Kirdi hooaja mark 83.88 näitab, et temagi on Londonis väärt vähemalt lõppvõistlust.

Kahjuks on viimasel ajal vaikus Eesti läinud kümnendi edukaimal kergejõustiku­alal meeste kettaheites. Kõigi tiitlitega pärjatud (puudub siis­ki EM-kuld), endiselt maailma kõigi aegade tulemustabeli kolmandal real seisev Gerd Kanter ravib rinnalihase vigastust ning pole öelnud ei seda, et osaleb MM-il ega teatanud loobumisestki. Teine ketta­tuus, Rio olümpia neljas mees Martin Kupper aga pole seniajani suutnud MM-i normi (65 m) täita ja jääb praeguse seisuga koju MM-i telerist vaatama.

Enn Hallik