Belgia-Eesti võrkpallivõistlus Kortrijki’s lõppes Eesti kaotusega. 

 

Eesti võrkpalli rahvusmeeskond võitles  Belgias Kortrijki väikelinnas 2018. aasta maailmameistrivõistluste finaalturniiri viimase veel saada olnud pääsme eest vahvalt, aga kaotas viimase mängu platsiperemeestele belglastele ja jäi esimesena MM-i ukse taha.

 

Ometi võideti südika esinemisega lisavalikturniiril pöidlahoidjate südamed ja tehti ajalugu, sest nii lähedale MM-i finaalturniirile pole veel kunagi pääsenud ükski suure pallimänguala (jalgpall, korvpall, võrkpall) eestlaste koondis.

 

Eesti viimastel aegadel rumeenlase Georghe Cretu juhendamisel ühtseks ja nii tehniliseks kui vaimseks rusikaks vormitud meeskond ei saanud Belgias alahinnata ühtki viiest vastasest. Lisavalikturniiri soosikud olid hoopis mõne aasta tagune EM-pronks Saksamaa ja tänavu Maailmaliiga tugevaimas divisjonis seitsmendaks tulnud Belgia.

 

Avakohtumises alistasid eestlased 3:1 Valgevene, seejärel kindlalt 3:0 hiljutistest kontrollmängudest hästi tuttava Hispaania. Kohtumises Saksamaaga jäädi geimidega 0:2 taha, viigistati 2:2, aga mäng siiski 2:3 kaotati. Neljandas mängus käis Eesti kiirelt 3:0 üle Slovakkiast ja nii otsustas viimase MM-pileti Eesti ning Belgia pühapäevaõhtune kohtumine.

 

Eestil oli vaja 3:0 või 3:1 võitu ning mäng algaski maarjamaalaste perfektsete esitustega. Avageimis juhiti veel lõpu eel nelja-viie punktiga, aga belglaste treener otsis oma pikalt pingilt mehi mängu vahetades uusi käike ning leidiski jokkerid. Avageimi võitis küll veel napilt Eesti, aga kolm järgmist juba selge ülekaaluga Belgia, kes napsaski viimase MM-pileti. Eestlasi kimbutasid rohked servivead, belglased lisasid rünnakuvõimsust, said bloke tööle ja kogusid punkt-punktilt enesekindlust.

 

Jääb igaveseks vastuseta, kas muutnuks lõpptulemust treener Cretu otsus neiks mängudeks mitte kaasata ülikogenud nurgaründajat Keith Pupartit, igatahes oli selle rolli meestest tasemel vaid Robert Täht. Jääb vastuseta ka küsimus, kas olnuks belglased nii võimsad ka siis, kui see lisavalikturniir Tallinnas Eesti koondise toetajaist pungil saalis peetuks. Paraku ei leidnud Eesti valitsus võimalust vastata rahalise toetusega võrkpalli maailmaliidu pakkumisele viimasele MM-piletile just Tallinnas mängida.

 

Nüüd saavad võrkpallimehed veidi haavu lakkuda, siis tuleb taas tööle asuda, et augusti teises pooles Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril, kuhu Eesti juba ammu endale koha kindlustas, kvaliteet võitudeks vormistada. Hullumeelselt töökas ja, võib kindlalt öelda, et ka heas mõttes hullumeelselt edukas (meenutagem Maailmaliiga 3. divisjoni võitu ning 140 MM-il osalenud rahvuskoondise seas peaaegu finalistide sekka jõudmist!) jätkub.

 

Jätkub eestlastest spordisõpradel lähinädalail spordis muudki, millele ja kellele kaasa elada. Nii algab juba juuli lõpus Soome Jyväskylä ümbruses järjekordne MMautoralli, kus Ott Tänak ja Martin Järveoja kuuluvad võimsaimas ja kiireimas WRC klassis esikohasoosikute seltskonda.

 

Meeskondlikult M-Spordi tiimiga maailmameistrivõistlusi juhtiv, individuaalselt Poola ralli liidrikohalt katkestamise järel neljandaks langenud Tänak peab Soome rallit üheks oma lemmikuks. Tegemist on väga kiirete teedega, mille kohta Tänak ütles, et julguse ja külmaverelisuseta seal hakkama ei saa ning  tema läheb muidugi nagu alati täispangale.

 

Tänavuse spordiaasta üks tähtsündmusi on mõistagi 5. augustil algavad kergejõustiku maailmameistrivõistlused Londonis. Eestlasi võistleb seal ligi paarkümmend, täpne nimekiri selgub lähipäevil Eesti Kergejõustikuliidu taotluste ja maailmaliidu heakskiitude järel.

 

Küll aga võib öelda, et seekord on meil rajale, hüppeja heitesektoritesse minemas terve rida tublisid keskmikke, aga mitte medalimasinaid. Puudutab see väide kõigepealt tosina viimase aasta jooksul kõigilt tiitlivõistlustelt autasusid kogunud kettamees Gerd Kanterit, kes oli kõigepealt pikalt hädas rinnalihase vigastusega, paranes sellest, tegi paar enam-vähem õnnestunud võistlust, aga sai Eesti meistrivõistluste eelsel treeningul häiriva seljavalu. Tema suurim kodune rivaal, Rio olümpia neljas mees Martin Kupper küll teenis Kanteri ees Eesti meistrikulla, aga paraku MM-normi ei täitnud ja vaatab MM-i telerist.

 

Väikeste tervisehädadega on maailmameistrivõistluste eel kimpus ka Rio olümpia kuues 400 meetri tõkkejooksja Rasmus Mägi ning kaugushüppes olümpiafinaali jõudnud Ksenija Balta. Samad mured on odaviskajatel Tanel Laanmäel ning Liina Laasmal ja kümnevõistlejatel Maicel Uibol ning Karl-Robert Saluril.

 

Küll aga tegid läinud nädalal ootamatult palju rõõmu järgmise põlve kergejõustiklased: Johannes Erm tuli U20 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlustel kümnevõistluses omavanuste kõigi aegade teise summaga hõbedale ja Karel Tilga pronksile, 400 meetri jooksja Tony Nõu ning teivashüppaja, Sydney olümpia 10-võistluskulla Erki Noole poeg Robin Nool neljandaks. Need nimed tasub kõrva taha panna.

 

Enn Hallik