Kelly Sildaru Tallinna Lennujaamas. Foto: delfi.ee

 

Eesti meessõudjad rõõmustasid poolehoidjaid taas maailmameistrivõistluste medaliga. USAs Saragosas, mida puudutas hiljuti oma äärega võimas orkaan ja kus MMi toimumine sel põhjusel lausa kahtluse alla sattus, võitsid paarisaerulises neljapaadis istunud Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson, Allar Raja ja Kaur Kuslap pronksi.

 

Eesti sõudmise lipulaev neljapaat on nüüd kolmeEuroopa kulla ja ühe hõbeda kõrval võitnud üleilmsetel tiitlivõistlustel ühe olümpiapronksi ja maailmameistrivõistlustel koguni neli pronksist karva autasu. Nii ringleb Eestis tabav naljalause „rääkimine hõbe, vaikimine kuld, sõudmine pronks“.

See viimatine pronks võib olla mitmest eelmisest magusam. Sest mullu olümpial medali saanud paadist jäi tänavu seljavigastuse süül kõrvale kogenud Andrei Jämsä. Treener Matti Killing proovis Taimsoo, Endreksoni ja Raja kõrvale üht, teist ja kolmandat sõudjat, aga maailma karikavõistluste etappidel, kus hea end rivaalidega võrrelda, paati libisema ei saadud. Lõpuks istutati Jämsä pingile temaga umbes ühte kaalu viljandlane Kaur Kuslap, kes ennegi selles paadis asendusmehena sõudnud.

 

Saragosasse mindi ettevaatlike soovidega vähemalt finaalkuuikusse pääseda, sest esiteks puudus eestlastel vähimgi selgus enda vormist, ja teiseks piinas põhjamaalasi harjumatu 30-kraadine kuumus.

 

Aga treener Killing oskas taas kaardipakist jokkeri tõmmata ning õigel ajal panuseid teha. Eesti nelik pääses eelsõidust erilise vaevata poolfinaali, suutis sealtki oma sõidu teisena edasi saada, ja nüüd oli aeg juba boonustele mõelda. Kuslap oli meeskonda sulandunud, paat libises, ka niiske kuumusega harjuti tasapisi.

 

Finaalis alustas Eesti paat kenasti, püsides esimese distantsiveerandiku järel kolmandal positsioonil. Siis taanduti küll viiendaks, aga 1000 meetri ehk poole  distantsi järel leiti endas jõudu lõpuspurdiks. Eessõudja Taimsoo hõikas kaaslastele – juurde on vaja panna! Endrekson ta selja tagant niiöelda mootoriruumist vastas – läksime! Ja siis andsid kõik neli hagu nagu jaks vähegi lubas. Favoriit Leedu läks küll püüdmatult eest, aga Poolast ja Norrast polnud enam vastast ning vahetult lõpuliini eel saadi kätte ka seda sõitu bravuurselt alustanud Hollandi paat. Hoog oli sedavõrd hea, et hõbeda võitnud britid pääsesid eestlaste käest üsna napilt.

 

Eesti küllaltki napi kandepinna, pidevalt kehva suusailmaga võrreldava kliima ja kaugeltki mitte küllusliku rahastusega sõudmise fenomen on maailma mastaabis märkimisväärne. Kõrge kullaprooviga medaleid tuli Eestisse NSV Liidu paatkondadest varemgi (Aino Pajusalu, Tiit Helmja, Raul Arnemann), aga MM-medalite pideva voolu hakatas 30 aastat tagasi tänane riigikogulane Jüri Jaanson. Ja nüüd võime tõdeda, et kettaheitja Gerd Kanteri ja vehkleja Irina Embrichi kõrval on koguni 11 suurte tiitlivõistluste (OM, MM, EM) medalit ka sõudjatel Tõnu Endreksonil ja Allar Rajal! Ning tore on, et paljude medalitega pärjatud neliku (Endreksonil ja Rajal 11, Taimsool 10, Jämsäl 7) kõrval astus pärjatute ja Eesti Olümpiakomiteelt nüüd nii palka kui harjutamistoetust saavate rivvi ka 27aastane Kaur Kuslap.

 

Kui sõudjate tubli sõit ja edu tegi kõigile Eesti spordisõpradele siirast rõõmu, siis freestyle-suusataja Kelly Sildaru vigastus põhjustas musta masendust. Särav imelaps, üsna loogiliselt Eesti ainus medalilootus 2018 veebruaris Lõuna-Koreas PyeongChangis peetaval taliolümpial, vigastas Uus-Meremaal treenides suhteliselt süütus olukorras põlve, tuli koju arstide hoole alla, ja siin selgus, et tegemist on ristatisidemete tõsise rebendiga. Eesti keeles öeldes olid need sidemed katki ja operatsioonist polnud pääsu.

 

Doktor Madis Rahu opereeris Kelly põlve ja ütles seejärel välja karmi tõe: sellise vigastuse järel naastakse spordiareenile mitte varem, kui kuue kuu pärast. Operatsioon moodustab vaid 20% ravist, mängu lähevad nii ravimid kui igasugused taastusharjutused, noor organism paraneb kiiresti, aga selle taliolümpia peab Kelly siiski oma plaanidest pühkima.

 

Kelly Sildaru, kellele see hoop oli kahtlemata vähemalt sama raske, kui tütre treenimiseks endast kõik andvale isa Tõnisele, suhtus situatsiooni üllatavalt täiskasvanulikult. Ütles: kui nii, siis nii, teha pole midagi. Olen veel piisavalt noor, mul seisab loodetavasti ees mitu olümpiat, praegu on mu ainus soov päris terveks saada. Edu talle selles!

 

Et siiski heade uudistega lõpetada, siis märgiks ära, et Eesti riik suurendas kõrgema kategooria kutsetunnistust omavate treenerite töötasutoetust 35 protsenti, andes sellega lootust tulevaste tippsportlaste motiveeritumale juhendamisele. Kui veel häid uudiseid, siis kahevõistleja Kristjan Ilves võitis Euroopa suvise karikasarja. Ja raskekaalutõstjal Mart Seimil on novembris USAs peetaval MMil terve trobikond rivaale nii-öelda rajalt maas. Nimelt kehtestas  rahvusvaheline tõsteliit aastase võistluskeelu üheksa dopinguga korduvalt patustanud riigi (Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Hiina, Moldova, Kasahstan, Venemaa, Türgi, Ukraina) kõigile tõstjatele.

 

Enn Hallik