Maicel Uibo.

 

Põlvast pärit, USAs hariduse ja tipptreenituse saanud ning koos 400 meetri jooksu maailmavalitsejast abikaasa Shaunae Miller-Uiboga peamiselt Bahamal elav Maicel Uibo astus läinud nädalavahetusel taas pika sammu absoluutse tipu poole.

 

Talvel teenis ta sise-MMil Inglismaal Birminghamis seitsmevõistluse üllatuspronksi, aprillis püstitas Ameerikas kümnevõistluses 8407 punktiga isikliku margi ja asus maailma hooaja edetabelijuhiks, nüüd Austrias Götzises lisas oma rekordile veel 107 punkti ning sai kanadalase Damien Warneri järel teise koha. Uibo ei püstitanud küll ühelgi alal isiklikku rekordit, aga oli nii hüpetes, jooksudes kui heidetes-tõugetes ühtlaselt ja altminekuteta hea.

 

Uibo kerkis nüüd Eesti kõigi aegade kümnevõistlustabelis Erki Noole ja Kristjan Rahnu järele kolmandaks. Muide, olümpiavõitja Noole murrang tippu algas just samast populaarsest Götzise võistlusest 1995. aastal, mil ta oli 25-aastane nagu Uibo praegu!

 

Kahel eelmisel hooajal vigastustega hädas olnud Uibo on nüüd püsinud terve (veidi teeb eliidis kanda kinnitavale sportlasele siiski muret vana kannavigastus), kahtlemata on ta augustis Berliinis peetavatel Euroopa meistrivõistlustel kergejõustiku kuningliku ala üks medali-, kui mitte kullasoosikuist. Kümnevõistlus tuleb seal eestlastele huvitav, sest ühest riigist lastakse ühel alal võistlema maksimaalselt kolm sportlast, meil on aga Uibo ja Götzises koguni 600-punktilise margiparanduse teinud Karel Tilga (8101 punkti) kõrval rida normitäitjaid, mulluse MMi neljas mees Janek Õiglane ja mõni äss, kes pole hooaega veel alustanudki.

 

Aga kergejõustikust veel. Eelmise hooaja maailma üks stabiilsemaid odaviskajaid (kõigil võistlustel üle 80 meetri) Magnus Kirt alustas tänavust kergejõustiku Teemantliigat Katari pealinnas Dohas, kus oli 83.97ga kuues ja USAs Eugene’is, kus sai 83.13ga viienda koha. Kolm sakslast on praegu kõigil teistel pikalt eest ära, ülejäänud piigipildujatega võib Kirt igal staadionil poodiumikoha eest võidelda.

 

Pariisis algas üks tennise neljast Grand Slam sarja turniirist, liivaväljakuil peetav French Open.

 

Põhitabelisse pääses koguni kolm eestlast, Anett Kontaveit, Kaia Kanepi ja Jürgen Zopp. Esimesena alustas WTA 25. mängija Kontaveit, kes alistas avaringis 6:1, 4:6, 6:2 ameeriklanna Madison Brengle’i. Teises ringis on Aneti vastane maailma esisaja lõpust või teise algusest, kolmandas ringis ootab eestlannat WTA esikümnesse kuuluv, hiljuti Madridi turniiri võitnud tšehhitar Petra Kvitova. Kaia Kanepil ja kvalifikatsiooni viimases ringis küll kaotanud, aga lucky loser’ina siiski põhiturniirile saanud Jürgen Zopi esimesed vastased on kangemast mastist, mõlemad maailma edetabeli teisest kümnest.

 

Viimasel laupäeval elasid kogu Euroopa jalgpallisõbrad kaasa Meistrite Liiga finaalmängule Kiievis. Kohtusid kolme viimase aasta karikaomanik Madridi Real ja Inglismaa FC Liverpool, võitis 3:1 Real. Erakordselt suur oli selle mängu vastu huvi ka Eestis ja eriti väikeses 18 000 elanikuga Viljandis. Sest just sealt on pärit Liverpooli keskkaitsja Ragnar Klavan. Eestlane oli küll finaalmängu varumees ja hiljem selgus, et teda pärssis ka puusavigastus, mida nüüd hooaja lõppedes ravima hakatakse, aga ajalugu tegi ta Meistrite Liiga hõbemedaliga ometi. Tõsi, sama liiga ammune hõbe on ka Mart Poomil, kes aga erinevalt palju eelmänge kaasa teinud Klavanist Arsenali särgis platsile ei saanudki. 

 

Nüüd ootame augustis Tallinnas Lillekülas peetavat Euroopa superkarika finaalmängu. Kohtuvad kaks Hispaania ühe linna meeskonda Madridi Real ja Atletico ning see tähendab Eesti jalgpallisõpradele (kel õnnestub pilet hankida!) harukordset võimalust näha oma silmaga Christiano Ronaldo, Gareth Bale’i, Benzema ja teiste oskusi. Aga enne oleks Eesti vutimeestel vaja lähemal asjad klaariks teha, et saaks suurt mängu uhkelt võõrustada. Nimelt algab lähipäevil Eesti, Läti ja Leedu turniir Balti karikale ning uskuge või mitte, Eesti võitis selle auhinna viimati rohkem kui 80 aastat tagasi!

 

Väga heas konditsioonis on Eesti võrkpallikoondised, kes alustasid uut Euroopa sarja. Maailmaliiga teatavasti lõpetati, selle asemel jagati nais- ja meeskonnad tugevuse järgi Euroopa Kuld- ning Hõbeliigasse. Eesti naiskond mängib hõbeliigas, üllatas kahe võiduga ja oli lähedal ka esimese ringi täisedule, kuid kaotas 2:0 eduseisult Rakveres 2:3 Rootsile.

 

Meeskond seevastu on seni suhelnud vastastega jõupositsioonilt. Kõigepealt alistati võõrsil 3:1  Sloveenia, seejärel võideti kodus üllatavalt kindlalt 3:0 mulluse MMi neljas meeskond Belgia ja viimati tehti suhteliselt kergelt 3:1 tuul alla Rootsile. Eesti juhib oma gruppi täisedu 9 punktiga. Hea mäng tõstab turul mõistagi mängijate hinda ja nii on viimasel ajal just Eesti sidemängijad ehk tõstjad klubisid vahetanud. Rahvusmeeskonna kapten Kert Toobal siirdub Prantsusmaalt Poola Lubini klubisse, Eestist lähevad Kesk-Euroopa riikide juhtivmeeskondadesse Markkus Keel ja Robert Viiber.

 

Üks kurb uudis on kahjuks ka. Nimelt lahkus Moskvas 62-aastasena veepallur, 1980. aastal Moskva olümpiavõitjaks kroonitud, ka Euroopa karika ja neli NSVL meistrikulda võitnud Mait Riisman. Treener, Moskvas kõrgtasemel spordijuht, ajakirjanik, äärmiselt otsekohese ütlemisega mees. Ja sportlasena Eesti mõistes samasugune erand nagu trekisõitja Erika Salumäe ja kiiruisutaja Ants Antson. Polnud enne neid kedagi, pole pärast neid, ja pole nende spordiala Eestis praktiliselt kunagi olnudki. Seda enam müts maha niisuguste läbilööjate ees!

 

Enn Hallik