Anett Kontaveit

 

Aasta kolmandal Grand Slam tenniseturniiril Inglismaal Wimbledoni muruväljakuil eestlasi enam võistlustules ei ole. Alustas neid küll erakordselt arvukalt, koguni kolm, aga Jürgen Zopp (ATP 107.) kukkus välja kvalifikatsiooni teises ringis, kaotades endast sadakond kohta taga olijale.

 

Kaia Kanepi (WTA 46.) sai põhiturniirile, kuid kaotas seal kohe avamängu WTA 102. reketile. Kõige kaugemale jõudis WTA edetabeli 27. mängija Anett Kontaveit, kes võitis kaks esimest mängu ja kaotas kolmandas ringis belglanna Alison van Uytvanckile (WTA 47.). Kontaveit ei mänginud oma parimat tennist, belglanna on aga heas hoos, näiteks lülitas ta enne Anetti välja mulluse võitja Garbine Muguruza.

 

Eesti naised osalesid Wimbledonis ka paarismängus. Kontaveit mängis Rio olümpiavõitja Monica Puigiga ja kaotas avaringis, Kanepi jõudis koos Andrea Petkoviciga teise mänguni, aga

pudenes seejärel tabelist. 

 

Järgmine Grand Slam turniir on US Open, mille väljakukate sobib eestlastele paremini kui Inglismaa kiire ja madala põrkega muru. Mullu jõudis Kaia Kanepi US Openil veerandfinaali, loodetavasti on nii temal kui Kontaveidil ja Zopil püssirohtu salves tänavusekski.

 

Tõele au andes köidab terve viimase kuu ja kuni eeloleva pühapäevani välja maailma ning muidugi ka Eesti spordisõprade meeli eelkõige kuningas jalgpall, kes selgitab Venemaal järjekordset maailmameistrit. Kergitades küsimusi, kuidas ja miks ei jõudnud nelja parema sekka ükski mitte-Euroopa meeskond, kas miljardeid kulutanud Venemaa saab korraldamisega tõesti lõpuni veatult hakkama, kas videokohtunikud tulid jalgpalli selleks, et jääda, kas valu teeseldes ja murul vääneldes kohtunike mõjutamine on ok või memmepojalik, kas... jne.

 

Aga mitte kuningast, vaid kuningannast, täpsemalt kergejõustikust tuleb taas kirjutada. Augustis peetakse Berliinis kergeatleetide Euroopa meistrivõistlused ning hea meel on tõdeda, et lõpuks lunastas pileti oma lahkumisetendusele ka Eesti spordi üks saurustest, 39aastane kettaheitja Gerd Kanter. Normi täitis ta Kadriorus, heites 64.42, päev hiljem võitis Poolas 64.46ga, alistades sealjuures eksmaailmameistri Piotr Malachowski. Kanter on võitnud karjääri jooksul 11 suurte tiitlivõistluste medalit, olnud nii olümpiavõitja kui maailmameister, ainus puuduv tiitel on tal EM-kuld. Kas see õnnestub võita karjääri viimasel suurel võistlusel Berliinis? Tore oleks, aga nooremate meeste tulemusi arvestades väga kahtlane.

 

Küll aga võime loota, et tänavuse suve hoog ja stabiilsus lubab Berliinis medaliväärseid odakaari Magnus Kirdilt. Rõõmu teeb, et tasapisi kosub 2014. aasta EMi 400 meetri tõkkejooksu hõbe Rasmus Mägi, kes teenis Lausanne’is Teemantliiga etapil 49,04 sekundiga viienda koha. Tõsi, ta enda Eesti rekordini 48,40 on veel hea tükk vormi parandada. Ja loomulikult loodab iga Eesti spordisõber, et kümnevõistleja Maicel Uibo praegu kusagil vaikselt harjutab ning Berliinis medalile pretendeerib. 

 

Kui juba kergejõustik jutuks tuli, siis paistab, et järelkasvugi sirgub. Nii on uudiseks, et U18 Euroopa meistrivõistlustel Ungaris Györis teenis Eesti pronksmedalid neidude odaviskes ja noormeeste teivashüppes. Nimesid on ehk veel vara meelde jätta.

 

Soe suvi küll, aga õuealade tennise, jalgpalli ning kergejõustiku kõrval olid eestlastel juulis tähtsad mängud ka meeste korvpallis. Nimelt peeti järjekordne ring maailmameistrivõistluste valiksarjas. Eesti läks neile mängudele noorendatud koosseisuga, andes võimaluse end tõestada ka USA ülikoolides õppinud ja mänginud Maik-Kalev Kotsarile ja Rauno Nurgerile, samuti Hispaanias pallivale Sander Raiestele. Lühike kokkuharjutamisaeg suuri tulemusi ei andnud, aga kohati tegutsesid noored mehed efektselt ja efektiivselt. Peatreener Tiit Sokk ütles, et aasta on neil koondises krediiti, siis nõuab ta juba õppimise kõrval ka tulemust.

 

Seekord jäädi siiski kogenumatele alla. Suurbritanniale kaotati võõrsil 65:74 ja alati tugevale Kreekale Tallinnas 56:78. Mõlemas mängus Eesti noored alguses kestsid, siis pani vastane sisse järgmise käigu ja pühkis eest. Mis nüüd edasi saab? Eesti pääses valikgrupist siiski järgmisse ringi, seal kohtutakse nii kodus kui võõrsil Saksamaa, Serbia ja Gruusiaga. Need on väga tugevad vastased ja pääseda kolme parema seas MMi põhiturniirile grupist, kus veel ka Kreeka ja Iisrael, on põlvkonnavahetuses Eestil väga raske.

 

Kaasaelamisrõõmu spordisõbral siiski jagub. Nii algas taas üks maailma kolmest suuremast rattavõistlusest Tour de France ja seal on üle mitme aasta pedaalimas kaks eestlast. Astana meeskonnas sõitev Tanel Kangert ootab mägiseid etappe ja aitab tiimikaaslasi, Direct di Energi särki kandev Rein Taaramäe on alati plahvatusvõimeline. 

 

Eesti pinnal peetakse nädalavahetusel läbi aegade esinduslikem autoralli. Rally Estonial, millega antakse maailmale märku, et siia võiks lausa MM-etapi anda, sõidavad nii Ott Tänak, Hayden Paddon kui Craig Breen. Rallihulludele eestlastele on Lõuna-Eestis toimuv suur pidu.

 

Enn Hallik