VÕRK tuleb sõnast net; internet, aga ka ämblik (Charlotte) koob võrku.

Me muudkui hüppame võrku, oma telefoni või arvuti kaudu, kui midagi targemat teha ei ole.
Aga kui võrgu/ühendust post? Siis tõsta silmad veidi kõrgemale ja kaugemale.

Pea püsti ja selg sirgu – sügis/mets on konni, seeni ja muud põnevat täis.

 

Oleme harjunud otsima kõikide asjade kohta  kiiret teavet (informatsiooni) "võrgu" (interneti) kaudu. Aga kui võrgu/ühendust luua ei saa, sest mobiil/andme/side (data) sai otsa või levi (signaali, coverage) või wifit pole, ei ole vaja olla kurb nagu see pilv.

Kui oled metsas, siis proovi otsida üles see teine, vana ja töö/kindel võrk – näiteks paadi/kuurist ja püüa hoopis kinni mõni konn või kala, mida uurida.

Ei saa kähku kontrollida ÄPI (app) abil, kes/mis ta on, aga selleks on riiulis raamatud.

Neid on kasutatud aasta/sadu, nagu ka võrku. Ja kiiret pole kuhugi.
Foto: kuva/tõmmis nuti/telefonist (smartphone screenshot).

 

Kõik konnad ei ela vees ja kõik puu/konnad ei ela džunglis. Fotol on näha Kotkajärve lähedal suvila aknal süüa otsivat puu/konna ehk eesti keeles pigem LEHE/konna (gray tree frog, ladina keeles Hyla versicolor).

Tema alustas oma elu vees, aga siis kolis metsa, lausa puu otsa! Sellepärast on ta KAHE/PAIKNE (elab kahes paigas) ehk amfiib (amphibian).

Amazonase vihma/metsa sobiksid need eksootilised tegelased küll: nende pikkade varvaste otsas on IMI/NAPAD (suction cups), mis aitavad neil ronida mööda siledat lehe/pinda – ja aknaid!

Nad muudavad oma naha/ värvi, olenevalt temperatuurist, valgusest, niiskusest ja oma tujust.

Ja nad elavad kuni 9-aastasteks, see tähenab ka 9 külma Kanada talve.
Foto: Elin Kaia Marley

 

See kaunitar elab ka puu otsas, kus kevadeti väga valjult kooriga piibutab, piniseb või piriseb – oma meelest laulab – Kotkajärvel ja laialdaselt Ida-Kanadas ja USAs.

Spring peeper, Pseudacris crucifer on "koori/konn" (chorus frog), keda Eestis ei leidu. Selle/pärast ei oska teile praegu ka targemat eesti/keelset nime pakkuda, kui koori/laulu armastav lehe/konn! Või kevad/piipar.
Kaader videost: Sheila MacLeod Potter

 

Kärni Ärni. Või Ärni Kärni? KÄRN/KONNasid (toads) olete kindlasti metsa alla hüppamas näinud. Nii tillukesi beebisid, kui ka vanu suuri nagu see siinne, ühe Lakefield Ontario algklasside õpetaja käes.

Kärn on see, mis tekib, kui sa sääse/muhku veriseks kratsid (scab).

Kärnkonn ei "kingi" sulle oma kärnasid ega mingeid soola/tüükaid (warts), kui sa teda katsud.

Küll aga võib ta enesekaitseks (self-defense) su käe peale pissida! Pese pärast käed ja kõik on korras.

See tähtsa näoga kärnkonn fotol tahakski nagu öelda: "Ära pigista mu põit! (bladder)

Ja ärge mingil juhul mind vee/kogusse viska!"

Ta alustas seal küll elu ja muneb sinna oma mune kevadeti (kui emane), aga muidu tahab olla jalaga kuival maal.

Kärnkonnasid on Eestis kaks liiki, üks ilusam kui teine.
Foto: Sheila MacLeod Potter