Eesti lapsed lähevad kooli igal aastal 1. septembril, tarkusepäeval.

 

Seda päeva ootavad eriti pikisilmi 7-aastased koolijütsid, kelle jaoks on see Eestis elu esimene koolipäev. Minugi jaoks tuli see õppeaasta põnevalt, sest läksin sel aastal tööle õpetajaks  Tilsi Põhikooli. See on üks Lõuna-Eestis Põlvamaal asuv väike kool. Ja kui ma kirjutan, et väike, siis ma mõtlen ikka päris väikest kooli – Tilsi Põhikoolis õpib sel aastal 83 õpilast.

 

 

Niisiis on igas klassis keskmiselt 9 õpilast, klassid on väikesed, mistõttu õpetaja jõuab tunnis aidata iga õpilast ja märgata tema saavutusi.

 

Esimene koolipäev algas nagu ikka aktusega. Aktusel on kombeks, et direktor tervitab uue õppeaasta puhul kõiki õpilasi ja töötajaid. Erilise tähelepanu osaliseks saavad aga 1. klassi õpilased. Neile antakse aabitsad ning koos oma klassijuhatajaga lähevad nad oma elu esimesse tundi, kus õpetaja tutvustab neile, milliseid õppeaineid neile õpetama hakatakse ning kuidas see õppimine õigupoolest koolis käib.

 

Ja juba järgmisest päevast algabki argielu. Õpilastel on sõltuvalt klassist 4-7 tundi päevas. Iga tund on 45 minutit pikk. Klassides on küll arvutid ja projektorid, saab vaadata videoid ja kuulata plaate, aga oluline on endiselt ka kriidi ja tahvli kasutamine ning õpetaja värvikad näited, teravmeelsed naljad ja huvitavad lood, mida ta õpilastele tunnis räägib. Lõuna-Eesti on ilus ja mitmekesine oma looduse poolest, seetõttu on lastel võimalik teha tunde ka looduse keskel – uurida puid kevadel ja sügisel, suusatada lumistel metsaradadel või joosta künklikel rajakestel tervisejooksu. Kuna Eesti on väike, saab suuremate probleemideta korraldada ekskursioone ja õppekäike erinevatesse Eesti linnadesse ja maakohtadesse.

 

Niisiis on õpilased tavaliselt koolis kaheksast hommikul kuni kahe-kolme-neljani õhtul, sõltuvalt sellest, kas õpilane käib ka mõnes huviringis. Meie 83 õpilasega koolis on näiteks üsna mitmeid huviringe: õpilased saavad õppida rahvatantsu, laulda, käia spordi-, kunsti-, tantsu- , looduse- või näiteringis.  Huviringides käimine on vabatahtlik ja seal käivad need, kel asja vastu huvi.  

 

Eesti koolides on tavaliselt olulised üritused ning tähtpäevad. Sügiseti on kombeks korraldada põllusaadustest näitusi. Meie koolis lähenesid õpilased sel aastal loovalt ning tegid kõrvitsatest, porganditest, kartulitest ja kõikvõimalikest muudest köögiviljadest vahvaid tegelasi ja asju. Näiteks minu viiendikud meisterdasid suvikõrvitsast piraadilaeva ja tegid piraadid ka sisse, aga oli ka kilpkonnasid, inimesi ja muud.

 

Tilsi kooli lapsed on väga sportlikud, eriti tublid on tüdrukud jalgpallis. Spordiüritustest on üks silmapaistvamaid kooliolümpiamängude korraldamine iga kahe aasta tagant, kus katsutakse rammu erinevatel aladel ka teiste koolidega.

 

Tähtsal kohal on noorkotkaste ja kodutütarde liikumine – see on veidi sarnane skaudiliikumisele. Eesmärgiks on ikka see, et Eesti noortest kasvaksid oma isamaast lugu pidavad, ausad ja kohusetundlikud inimesed. Noorkotkad ja kodutütred käivad erinevates laagrites, õppides nii esmaabi, metsas hakkamasaamise oskusi kui ka palju muud.

 

Kohe-kohe on kätte jõudmas õpetajatepäev. Seda päeva ootavad kõige rohkem 9. klassi õpilased, sest nendest saavad sel päeval õpetajad, samal ajal kui päris õpetajad kehastuvad selleks päevaks õpilasteks. Nii saavad ka õpilased kätte tunde, mis see siis õigupoolest on – seista klassi ees ja õpetada teisi.

 

Ja juba üsna pea hakkame ootama pikisilmi jõule. Jõulud on eestlastele üks oluline püha, mis muudab kogu detsembri kuidagi maagiliseks ja toredaks. Valge lumi, mis tavaliselt detsembris maad katab, muudaks meid kõiki justkui veidi paremateks inimesteks ning panevad meid rohkem ligimesi märkama. See on see aeg, kui õpime jõululaule, näidendeid ja tantse, et nendega siis esineda nii oma kogukonnale, kuid miks mitte ka teistele.

 

Seega on meie 83 õpilasel iga päev toimetamist omajagu. Õppimist on Eesti lapsel palju, sest kui oled väikese riigi kodanik, pead õppima lisaks oma väikese riigi pikale ja raskele ajaloole ja mitmekülgsele kultuurile veel ka teisi keeli, teiste riikide kultuuri ja eripärasid, et hakkama saada ka teistes maades. Aga samas on lapsed kõikjal üle maailma sarnased – nii nagu igal pool mujal, eelistavad ka Eestis elavad Tilsi õpilased mängimist õpikutekstide lugemisele, metsas jooksmist koolipingis istumisele ning sõpradega ajaveetmist kodutööde tegemisele. Ja nagu lapsed igal pool mujal, teavad ka meie õpilased, et kõige suurem rikkus, mis inimesel saab olla, on tarkus, ning selle nimel tuleb kõvasti vaeva näha.

 

Tilsi Põhikooli õpetaja Liina Vagula