Lodi nimega Jõmmu Tartu Raekoja platsil.         Foto: Leida Lepik

 

Näete, üks suur ja uhke laev on heisanud jõulutuledes purje kuival, heal juhul lumisel Tartu Raekoja platsil! PAAT on väike, see on suur, eks siis ikkagi LAEV... Purjekas? Seda ka. Tal on ju PURI (sail), mis püüab tuult. Aga see on veel väga eriline purjelaev nimega LODI. Naljakas sõna, eks? Seda käänatakse nii: 1 lodi, 2 lotja, mitmed lodjad purjetavad – võib ka eesti keeles öelda SEILAVAD lainetes. Nendega sõideti sise/vetel, mitte ava/merel ja on sarnased laevaga, mille nimi oli koge, inglise keeles cog.

Nendel erilistel purjekatel on olemas oma võrgulehekülg (www.lodi.ee), kus seletatakse, et Emajõe-Peipsi lodjad olid unikaalsed puust kauba/purjekad, (kaup = freight), mida kasutati Peipsi järvel ja suurematel jõgedel kaupade vedamiseks üle 600 aasta – 14. sajandi hansa-aegadest (Hanseatic League) kuni 20. sajandi keskpaigani. Enamik lotjadest hävis (lõhuti ära) II maailmasõjas. 2006. aastal valminud lodi nimega Jõmmu, mis on praegu jõulutuledes, on ainuke oma/taoline.

Tartu Raekoja platsil on kogu jõulukuu ehk detsembri avatud JÕULULINN. See on siis pidu ja LAAT ja mida kõike veel korraga. Kui jälgida kolme Facebooki lehekülge: Tartu linn, Jõululinn Tartu ja Emajõe Lodjaselts, siis saate palju targemaks.

Veel niipalju, et jõululodja kõhus asub soe trümm–  ei mitte trumm – TRÜMM on laeva alumise teki (tekk nagu deck) ja topeltpõhja vaheline ruum, laeva lastiruum. Inglise keeles ship's hold, kus on hoiul laeva LAST (cargo). Kui tahate kuulata ja kaasa laulda toredat Väikeste Lõõtspillide Ühingu laulu, mis räägib laevatrümmist, siis minge siia: http://www.vly.ee/albumid1_milju.php Esimene laul on kohe Laevatrümm. Sõnad on kõrval.

Tartu jõululodja soojas trümmis, praksuva puu/pliidi kõrval näidatakse filme, pakutakse teed ja avatud on postkontor. Jõululodi sümboliseerib Tartut kui iidset (see tähendab vana) sadama/linna. Sadam = port.

Tulge kunagi Tartu Ülikooli õppima, seda saavad teha noored igalt poolt maailmas. Eriti lihtne ja tore on see siis, kui on eesti keel suus.

Rõõmsaid pühi soovib Riina Kindlam Tallinnast