Kui me tänapäeval tahame teada, mis nädalapäevad meil parajasti on või kui kaua veel jaanipäeva, koolimineku või jõuludeni aega jääb, siis vaatame kalendrist järele.
Vana ajaarvestus käis aga lugunädalaid lugedes, st loendati nädalaid rahvakalendri tähtpäevade vahel.

 

 

Näiteks nii:
Mihklist kuus marti, mardist kaks katri,
kadrist neli jõulu, jõulust kuus küünlapäeva,
küünlast seitse maarjapäeva, maarjast neli jüripäeva,
jürist üheksa jaanipäeva, jaanist neli jaagupisse,
jaagupist kaks lauritsapäeva, lauritsast kaks pärtlipäeva,
pärtlist viis mihklipäeva.

 

Lugunädalaid loeti enamasti jõulust jõuluni. Võidi aga lugeda ka alates mihkli- või küünlapäevast.

 

Lugunädalatest ei leia me aga niisuguseid tuntuid pühi nagu lihavõtted või vastlad, sest need on nn liikuvad pühad.