Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Iga kogukond vajab kedagi, kes ta ühiseks pereks seob. Muidugi on majanduslikel võimalustel oma osa mängida, aga kogukonna aktiivsetel liikmetel on siiski tähtsam roll. Friedebert Tuglas kirjutas „Juhan Liivi monograafias“, kuidas Viljandi kaotas oma juhtiva koha pärast Jakobsoni surma:

Hiljuti korraldati emakeele tähistamise koosviibimine Göteborgis, kus jagati ka välja huvitavat kirjalikku materjali, näiteks väljaanne konverentsist “Eesti keel ja kultuur maailmas III”.
Lugedes selles Tartu Ülikooli professor Birute Klaasi artiklit “Eesti keele arendamise strateegia (2004-2010) seeria II” reageerisin negatiivselt ühe, mitte ainult professor Klaasi poolt kasutatud, vaid avalikes arutlustes peamiselt Eestis tihti väga levinud väljendi vastu väliseestlaste kohta.
Prof. Klaas kirjutab lk. 66 muuseas: “Seoses Teise maailmasõjaga Eestist emigreerunud põlvkond on kadumas…”

Kevad on käes ja see tähendab jälle aiatöid. Olen uhke, et minu ehitatud terrassid meie maakodu juures on selle talve suurele lume- ja jääkoormusele vastu pidanud. Maja ees olevale terrassile oli kogunenud nii suur lumekuhi, et naabrimees Karl tuli seda lausa traktoriga ära vedama just enne sulailmade tulekut. Paljud inimesed olid sel kevadel tõsiselt mures võimaliku rohke sulavee tõttu. Lõuna-Eestis Antslas olidki väikesed üleujutused.

 

Armas lugeja! Alljärgnev Haapsalu Eesti koolinoore Harri Puskari auhinnatud kõne Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel on väga rõõmustav näide meie kodumaal peale kasvavast patriootilisest, enesekindlast ja edumeelsest noorsoost. Nende meelsusest ja tegudest on sündimas uus Eesti. Fred Ise   Head Eesti kodanikud! Soovin teile parimat Eesti Vabariigi aastapäeva, lootusega, et  täna algas teie päev ilusate mõtetega meie kallist ja ainsast kodumaast. Mina olen  Eesti gümnaasiuminoor Harri Puskar ning minu ja paljude minu eakaaslaste jaoks on kätte jõudnud tähtsaim aeg elus. Just meie tänastest pisitegudest kasvab välja loov elutöö, mis usutavasti aitab Eestil sujuvalt läbi raskuste säravaimate tähtedeni jõuda. Haritud  noor on Eestile kõige olulisem, sest noorus – see on meie tulevik! 

26. aprillil 1986. aastal kell 01.24 toimus Tšernobõli tuumajaamas Ukrainas võimas plahvatus, mis purustas täielikult 4. reaktori ja õhku paiskus suurel hulgal radioaktiivseid aineid (hinnanguliselt 12 eksabekrelli), mis kattis  enam kui 200 000 ruutkilomeetri suuruse ala ja mille mõju ulatus kogu Euroopale. Üksnes Ukrainas said kõrgendatud kiiritusdoosi 2 254 471 inimest, nende seas 498 409 alaealist. Aastail 1986-87 kaasati Tšernobõli hädaabitöödele 350 000 halvasti ettevalmistatud ja praktiliselt kaitsevahenditeta inimest (peamiselt sõjaväelasi), järgnevatel aastatel veel 220 000. Otsene kahju Ukraina, Valgevene ja Venemaa majandusele oli  440 miljardit dollarit, kõnelemata sandistatud inimestest. Pärast kahte maailmasõda oli see XX sajandi suurim õnnetus, mis sai võimalikuks Kremlist tulnud suuniste ja valetamise tulemusel. Olgu märgitud, et tsiviilelanike evakuatsiooni äärmiselt ohtlikust piirkonnas alustati  kahenädalase hilinemisega. 

 

Kuni äsjaste valimisteni on Soome olnud Euroopa üks eeskujulikumaid riike. Soomlastel on igal pool hea maine, neid tuntakse tagasihoidlike, ausate ja usinate inimestena. Samuti on demonstreerinud meie põhjanaabrite koolilapsed PISA-uurimuste*) ühenduses alati parimaid tulemusi.  Nüüd on Soome maine Euroopas saanud suure musta pleki: EL-kriiline erakond Põlissoomlased (Perussuomalaiset) saavutas äsjastel parlamendivalimistel suure võidu ja nii on parempoolsetel populistidel võimalus pääseda valitsusse. Erakonna liider Timo Soini rääkis “Soome jaoks ajaloolisest päevast”. Ajalooline see kindlasti oligi, sest Läänemereriik kaotas oma süütuse.    

Külastasin oma sõpra Viljarit, kes teeb palkmööblit ja elab Osulas Toftani saeveski lähedal. Kunagi kuulus Toftani firma Leokite perekonnale, aga nad müüsid selle aastaid tagasi ära koos teiste endale kuulunud ettevõtetega. Üks neist on näiteks Laeva Pagar – minu lemmikkoht, kust osta värsket leiba-saia.

Kui ma mõtlen neile koledatele asjadele, mis täna maailmas aset leiavad, eriti neile, mille üle meil ei ole kontrolli, nagu näiteks tsunami Jaapanis, maavärinad, sõjad Aafrikas ja Lähis-Idas, siis on uskumatu, et meie naaber Venemaa ikka veel hädaldab meie olemasolu üle.
Selle aasta 9. märtsi Kommersandis on Jelena Tšernenko intervjuu Aleksei Tšadajeviga, kirjanikuga, kes kirjutab sotsiaalpoliitilistel teemadel ja on Kremli blogikooli asutaja. „Twitteri-revolutsioonid on pettus,“ väitis Tšadajev ja seetõttu ei kartvat Venemaa sotsiaalvõrgustike, olgu selleks Facebook või Twitter, mõju.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo