12. novembri  Postimehes refereeriti Eesti Energia juhatuse esimehe Sandor Liive esinemist Vikerraadio saates „Reporteritund”, milles väideti, et tuumajaam sobiks Suur-Pakrile. 
Suur-Pakrist  kui Eesti Energia eelistusest on palju kõneldud, kuid allakirjutanule tundub see väga ebamõistlikuna. Saarel puudub infrastruktuur, seal pole korralikku sadamat ning sinna ei vii ka raud- ega maanteed. Kogu infrastruktuur tuleks sinna rajada, sest ei tuumajaama ehitajad ega tulevased töötajad ei hakka ju elama telkides. Esimeseks sammuks peaks olem tammi ehitamine üle Kurkse väina, mis läheb hirmkalliks. Ka jääksoojuse kasutamine Tallinna kütmiseks on utoopiline. Kohalike vastuseis tuumajaamale on samuti tugev.

Details

Published: November 21 2010

Protestantlikud kirikud seisavad uue kriisi ja selle lahendamisega seotud küsimuste ees. Keda usaldada? Tagasi vaadates on kirikus olnud mitmeid kriise, nimelt seoses naiste ordineerimisega, vabaabieluga, rasestumise vältimisega, seksiga väljaspool abielu, abielulahutuse ja lahutatute taaslaulatamisega jne. Kellel on autoriteet kriisi lahendamiseks?
Autoriteedi küsimust kirikus käsitleb oma raamatus „Christianity's Dangerous Idea“ Oxfordi professor ja Kings College'i dekaan dr Alister McGrath. McGrath tegeleb protestantismi peamiste punktidega nagu Lutheri õigeksmõistuõpetus, Calvini arusaam ettemääratusest, pühakirja ülimuslikkus jmt. Keskne probleem on tema jaoks aga autoriteet kirikus. Milles on probleem? Kust leida lahendus?

Details

Published: November 21 2010

Väino ja Sirje Puura on eesti ooperi- ja operetimaailmas väga tuntud inimesed. Väino esines ka populaarses eesti filmis „Siin me oleme“. Mina nägin teda esimest korda laval, kui ta mängis Marcellot Puccini ooperis „Boheem“. Kui ma olin Eesti Kaitseväe Peastaabis avalikkussuhete osakonnas tööl, siis andis Väino koos oma abikaasa Sirje ja vahel ka koos Tõnu Kilgase ja Katrin Karismaga kontserte Eesti Kaitseväe orkestri saatel. Lisaksin veel, et Väino on mu naise Heli vend.
Väino ja Sirje Puura käisid hiljuti minu juures Kurenurmel. Nad tahtsid näha oma vanaisa talukohta. Praegu laiub seal lage põld. Nüüd arvab lugeja, et juttu on minu naisevennast ja tema abikaasast, aga asi pole nii. Need Väino ja Sirje Puura elavad Tartus, mitte Tallinnas, ja see Väino Puura on tuntud geoloog, kes valis Eesti Energia jaoks Jordaanias välja täpse koha, kus põlevkivi kaevandada. Juhtumisi on ka tema abikaasa nimi Sirje.

Details

Published: November 21 2010

Järgmised Riigikogu valimised toimuvad vähem kui nelja kuu pärast, 6. märtsil. Kõigepealt meenutagem lühidalt, missugused olid tulemused 2007. aastal. Riigikogu käis tol korral valimas 61% Eesti hääleõiguslikest kodanikest. Riigikokku kandideerisid 11 erakonna nimekirjas 968 inimest ning üksikkandidaadina seadsid ennast üles 7 inimest. Kõige enam kogusid hääli Eesti Reformierakond (27,8%) ja Keskerakond (24,1%). Riigikokku saamiseks ette nähtud viie protsendi künnise ületasid kokku kuus erakonda. Kuidas arenevad sündmused seekord? Oma panuse saab anda iga hääleõiguslik kodanik. Kutsume VES lugejat varakult kaasa mõtlema, omalt poolt üritame lugejale pakkuda võimalikult mitmeküllast pilti seekordsetest kandideerijatest, samuti nende seisukohtadest ning lubadustest.
Mäletame hästi kahe aasta eest toimunud Euroopa Parlamendi (EP) valimiste tulemusi, kus ajalugu tegi üksikkandidaat Indrek Tarand.

Details

Published: November 21 2010

Eesti Vabariik on lähenemas juba 20. taasiseseisvumise aastapäevale. On seepärast loomulik arutada, kas ja kuidas tuua tagasi Eestisse 2. Maailmasõja keerises välismaadele paisatud eestlasi. Nii ilmus 26. oktoobril internetis koduleheküljel ERR News artikkel  “Older Estonian Expats Urged to Consider Returning”. Selles kirjeldati EV sotsiaalminister Hanno Pevkuri hiljutist külaskäiku Torontosse, kus ta kohtus sealse väliseestlaste kogukonnaga. Pevkur kinnitas, et EV on valmis tagasipöördujaid igati aitama ja toetama.

Details

Published: November 08 2010

Sügishommik Võrumaal meie talus värske kohvi ja päikesetõusuga oli meeliülendav. Tundsin, kui õnnelik ma olen, et saan oma hommikuid Lõuna-Eestis niiviisi alustada.
Paar päeva hiljem käisin ma Põlvas konverentsil. Olin üllatunud, kui kaunis see väikelinn on! Pean olema tänulik Põlva maavanemale Priit Sibulale, et ta mu sinna kutsus. Põlvamaal Mooste mõisa folgikojas peeti 21. oktoobril konverents teemal „Taastuvenergeetika arenguplaanid praktikasse“, mille korraldasid Europe Direct, Kliima ja Energiaagentuur (KENA), Põlva maakond ja SA Archimedes.

Details

Published: November 01 2010

20. oktoobril Kodu-Eesti uudisteportaale sirvides leidsin pealkirja ”ÜRO soovitab Eestile kakskeelsust”. Artikkel ise algas sõnadega, et ÜRO rassilise diskrimineerimise kõrvaldamise komitee arvates tuleks Eestil kaaluda avalike teenuste pakkumist kakskeelsena ning loobuda trahvimisest keeleseaduse nõuete rikkumise eest.
Pärast artikli lugemist oli esmane reaktsioon muidugi emotsionaalne. Paratamatult meenusid koheselt 2007. aasta 27. aprilli õhtu ning sellele järgnenud öö. Kell 6 õhtul olin sünnilinna Tallinna selja taha jätnud ärevas meeleolus, sest juba paar päeva piirasid Tõnismäge ”Rossija, Rossija” karjuvad inimgrupid. Saabunud oma Helsingi korterisse, avasin koheselt teleri ETV kanalil.

Details

Published: November 01 2010

Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektor Arnold Rüütel avaldas ajakirja Horisont 1976. aasta veebruarikuu numbris artikli „Viisaastak lõppes, viisaastak algas“. Lugesin sellest tema panuse kohta NLKP XXV kongressile. Selles olid toodud ära ka nimed, mis mulle midagi ei öelnud, sest ma polnud neist kunagi midagi kuulnud, nagu Ilmar Aamisepp, Ülo Rahula, Viktor Meister, Endel Lieberg, Meinhard Karelson, Vello Tire, Aleksander Jakobson, Mati Tamm ja Arnold Piho, nad kõik arutasid eelmise viie aasta põllumajandussaavutuste üle ja tegid plaane järgmiseks viieks aastaks.

Details

Published: October 24 2010