Eestikeelne Vikipeedia viilib diskreetselt mitmest delikaatsest küsimusest kõrvale, kirjeldades Tiit Madet (sündinud 13. märtsil 1940 Tallinnas, mõni kuu enne juunipööret) lihtsalt majandusteadlase, ajakirjaniku, publitsisti ja poliitikuna.

1971. aastal kaitses Made Moskva Riiklikus Ülikoolis teaduste kandidaadi väitekirja välisriikide majanduse alal.

 

Tähelepanelik lugeja võiks siinkohal hetkeks mõtisklema jääda ja küsida miks just välisriikide majanduse valdkond?

 

Teadmiseks siis veel nii palju, et Nõukogude või siis vene kandidaadikraad vastab laias laastus filosoofiadoktori kraadile (PhD) lääneriikides.

Tiit Made on alates 1974. aastast avaldanud Venemaal, Eestis, Soomes ja Rootsis mitmeid majandus-, välispoliitika- ja ajalooalaseid monograafiaid, aga ka ooperi- ja operetimuusikat ning rahvusvahelisi suhteid käsitlevaid raamatuid ja sadu artikleid.

1984. aastal ilmus tal pseudonüümi Peeter Gustavsson all Stockholmis kirjastuses Välis-Eesti & EMP okupeeritud Eesti olukorda kirjeldav raamat "Tänapäeva mured Eestis", mille autorit tollastel nõukogude jälitusorganitel väidetavasti ei õnnestunudki välja selgitada.

 

Või on see tegelikult nii? Nii või teisiti oli “Tänapäeva mured Eestis” üks erakordselt informatiivne ja Nõukogude okupatsiooni kõige probleemsemaid külgesid kirjeldav teos.

Hr Made pole aga alati liikunud just kõige meeldivamas seltskonnas.

 

Teiste asjade hulgas töötas Made 1970ndatel aastatel atašeena Nõukogude Liidu saatkonnas Stockholmis, mida peeti spioonipesaks.

 

Made möönab ise (Õhtulehes ja Nelli Teatajas ilmunud intervjuudes), et oluline osa tema tööst oli kohalikul eesti pagulaskonnal “silma peal hoidmine” ja sellest ülevaadete koostamine – selleks ju eesti keelt kõnelevaid inimesi Eestit okupeeriva Nõukogude Liidu välisteenistusse üldse värvati.

Eestis käisid hilisematel aastatel pikad (Made võitudega lõppenud) kohtuvaidlused selle üle, kas Tiit Made on olnud KGB agent.

 

Uuemal ajal on Made ise välja toonud, et kõik sellistel positsioonidel olnud inimesed olid “sunnitud” kohustuslikus korras venelaste luureorganitele Eestist vabadusse pääsenud pagulaste kohta aru andma, nii nagu seda on teinud ka Lennart Meri ja mitmed teised.

Made oli ka üks neljast “Isemajandava Eesti” ehk IME idee autorist.

 

Omal ajal laineid löönud ettepanek kehtestada Eestis IME ilmus 26. septembril 1987 Tartu ajalehes Edasi, mida toimetas tollal Mart Kadastik.

Tiit Made oli Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi liige ja kuulus aastatel 1992–1999 Riigikokku.

 

Aastaks 1989 oli Made astunud välja NLKP-st. Samal aastal tunnistati Made ka Eesti parimaks ajakirjanikuks.

Ta oli üks 69-st Ülemnõukogu liikmest, kes 20. augustil 1991 Eesti iseseisvuse taastamise (mitte aga Eesti Vabariigi formaalju-riidilise taastamise) poolt hääletas.

Made on võtnud aja jooksul sõna nii palju ja seda küllaltki tihti üliemotsionaalselt, et teda tuleb kas väga produktiivseks või hoopis labiilsete kalduvustega grafomaaniks pidada.

 

Igatahes suutis ta Eestis hiljuti uuesti kära tekitada oma intrigeeriva arvamuslooga “See on kade pahatahtlikkus!

 

Tänu endistele NLKP-lastele on ju Eesti vaba” (Eesti Päevaleht, 23. augustil 2021).

Jüri Estam

 

Loe lisaks ka juhtkirja.