Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Laupäeval käisin ma Antslas, et kasutada SEB panga sularahaautomaati. (SEB oli enne Ühispank ja veel enne seda Tallinna Pank. Swedbank oli aga teatavasti Hansapank.) Väljas oli äkki läinud külmaks ja mul oli tunne, et pean enne kojuminekut end kõige vajalikuga varustama, juhul kui ilm läheb päris käest ära ja võib juhtuda, et ma jään kuskile oma Ladaga kinni. Parkisin auto otse panga ette ja hakkasin sissepääsu poole minema mööda plaatidega kaetud kaldteed, mis viib otse panka. Sain vaid paar sammu teha, kui mu jalad olid äkki sel libedal teel otse õhus ja ma kukkusin tagumiku peale. Sel hetkel olin ma kaotanud tasakaalu ja kontrolli enda üle, nagu seda on nii tihti juhtunud minu kirevas ja mitmekesises elus.

 

3. detsembril tuli Sõmerpalu kooli üle 40 inimese, kelle Energy Smart oli kutsunud sinna selleks, et neile tutvustada uusi võimalusi tänases majandusolukorras. Kohalike talunike kõrval oli kohal ka ajakirjanikke ja teadlasi.

 

Kriis on väärtuslik õppetund ja midagi väärtuslikku raisata on halb. Niisiis peaksid eestlased seda rasket aega kasutama, et uurida põhjalikult endid, oma ühiskonda ja riiki ning mõelda, kuidas loobuda halbadest ja võtta omaks head harjumused.

Enese vigadest õppimine on hea ja teiste vigadest õppimine veel parem. Seega peaksid eestlased vaatama ka lõunasse, Lätti, et näha, mis võib juhtuda, kui praegused kehvad suundumused jäävad püsima.

Kuulsin hiljuti, et Kopenhaagenis on Carlsbad Beer tutvustanud uut, eksklusiivset õllesorti, mida müüakse ainult kolmes restoranis ja mis maksab 4500 krooni pudel. Poole liitri õlle eest 450 dollarit?! Elus on asju, mille eest rohkem makstes ka rohkem saab. Näiteks kalliskivid. Aga õlu?! Pooleliitrine pudel Saku õlut maksab 15 krooni, uhkes restoranis võib see maksta kuni 75. Aga mis võib olla ühes Carlsbadi õlles sellist, mis õigustab 4500-kroonist hinda? Kullast silt pudelil? Õlu peaks maitsma nagu õlu, muidu see pole õlu. Ma mäletan, kuidas 1980-ndate aastate lõpus smugeldas Priit Parming Saku õlut üle Kanada piiri New Yorgi Eesti Majja, aga ka see oli ainult õlu ja sellel õllel oli piirhind.

Ühel õhtul jalutasin naabrimehe Michaeli juurest Kurenurmes koju oma tallu, see vahemaa on umbes kaks kilomeetrit. Olin istunud tema juures arvuti taga tunde, sest meie koju internetiühendust toimima panna ei saa. Juba mitu nädalat on siin ilmad olnud pilvised ja taevas madal, sest on november, kõige pimedam kuu Eestis. Eks selles on omajagu irooniat, sest me püüame Michaeliga tõsta Eestis huvi päikeseenergia vastu, et saada toetust Euroopa Liidu fondidelt ühinemiseks Euroopa energiavõrgustikuga.

Kas selline küsimus "Palju sina jood? Ära valeta endale" suurel plakatil paneb möödasõitvaid inimesi Tallinnas Peterburi maanteel mõtlema? Hiljutisest uuringust selgus, et Eesti inimene on alkoholi tarbimises Euroopas 2. kohal Tshehhi Vabariigi järel ning edastab kõiki põhjamaade riike

Eestis joodi 2008. aastal inimese kohta ligi 12 liitrit absoluutset alkoholi, millega ületame kahekordselt Maailma Terviseorganisat-siooni poolt määratletud piiri 6 liitrit elaniku kohta, millest alates hakkavad tekkima tõsised kahjud rahva tervisele. Alkoholi tarbimisega seotud haigustesse sureb Eestis igal aastal 600-700 inimest, kusjuures üle 500 neist on mehed.

Eesti tormide puhul on tavaliselt tegemist vaid tugeva tuulega, mitte selliste orkaanidega, nagu ma neid nägin New Jerseys elades. Et siin on tegemist lauskmaaga, siis võib tuul koguda endale küllalt jõudu, et puid langetada, nagu juhtus viimase tormi ajal.
Paar nädalat tagasi läks Kurenurmes tugeva tuule tõttu elekter ära. Kui sul maal elades on olemas korralik taskulamp, tagavarapatareid ja patareidel töötav raadio, lisaks küünlad, siis pole häda midagi. Vett saab õue pealt kaevust, toa saab soojaks ahju küttes, kui pliidi alla tuli teha, siis on ka soe vesigi omast käest võtta.

Olles päris palju reisinud ja elanud viimased 51/2 kuud New Yorgis, olen üksjagu mõtisklenud selle üle, mis tähendab tegelikult olla eestlane – üks miljonist miljardite seas. Alles välismaal saab aru, kui unikaalne saatus see on – eestlaseks ole-mine tähendab kuulumist justkui loodusharulduste sekka. Sattudes Euroopast kaugemale on väga tõenäoline, et keegi pole Eestist mitte midagi kuulnud, pole ühtegi eestlast varem näinud. Ja kui ongi, kujutab nende arvamus ja mulje Eestist midagi hoopis muud, kui Eesti eestlane ise on harjunud mõtlema. Hea stsenaariumi korral teatakse Arvo Pärti. Halvemal juhul teatakse Eestit kui vaest eks-nõukogude arengumaad, odava ööelu taimelava. Need assotsiatsioonid tunduvad olevat reisiva eestlase jaoks paratamatu ja igavesti korduv tsükkel.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo